- Mahu järgi jaotatakse mõisted üksik-,üld- ning tühimõisteteks. - Sisu järgi jaotatakse mõisted konkreetseteks ja abstraktseteks, suhtelisteks ja absoluutseteks, jaatavateks ja eitavateks, kogu- ja mittekogumõisteteks. Mis on definitsioon? Definitsioon on loogiline operatsioon, kus avatakse mõiste sisu või tehakse mõiste nime tähendus. Reaaldefinitsioon on loogiline operatsioon, milles tuuakse välja mõistes peegelduva eseme olulised tunnused. Nominaaldefinitsioon on loogiline operatsioon, kus tehakse kindlaks mõistet tähistava nime tähendus. Olulisemad defineerimisreeglid - Definitsioon peab olema võrdne (defineeritava ja defineeriva mahud peavad olema võrdsed. ,,Inimene on elusolend'' on vale). - Definitsioonis ei tohi olla ringi (defineeritavat mõistet ei tohi defineerida mõiste kaudu. ,,Pöörlemine on telje ümber liikumine'' on vale). - Definitsioon peab olema selge (defin. Ei tohi kasutada mitmemõttelisi,
Eitav definitsioon on üldjuhul ebamäärane, ta mitte ei omista Dfd-le tunnuseid vaid välistab neid. Nt: Inimene pole kana. (5. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid.) Ebaoluliste tunnustega määratletud liik muudab definitsiooni ebamääraseks. Nt: Kuberner on tähtis isik. Nominaaldefinitsiooni abil formuleeritakse märgi või termini või sümboli vms tähendus. Nt: Aritmeetikas tähistab märk "+" liitmistehet. Nominaaldefinitsioon kuulub mitteilmsete definitsioonide hulka. Kõiki mõisteid ei ole võimalik defineerida. Defineerida ei saa lihtmõisteid, nt: punasus. Defineerida ei saa üksikmõisteid, nt Tartu. Kui mõisteid ei saa defineerida või puudub selleks vajadus, siis kasutatakse mõiste määratlemiseks teisi võtteid, nt ostensiivne määratlus, kirjeldamine, iseloomustamine, võrdlemine, eristamine, üldistamine jne. Esineb olukordi, kus defineerimine muudab selge asja segasemaks ning seda tuleks
vanade vaidluste kaja ulatub tänaseni. Eri loogikaõpikutes võib definitsioonide liigitamine näha välja vägagi erinev. Loogikakirjanduses esineb definitsioonide tüüpe, millest meil pole siiani juttu olnud, kusjuures nende käsitlemine pole alati. Ühe levinud hoiaku järgi, mis esineb läbivalt ka õiguskirjanduses, tuleb eristada reaaldefinitsiooni ja nominaaldefinitsiooni, kusjuures sageli arvatakse, et reaaldefinitsioon on klassikalise definitsiooni sünonüüm ja nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur. Mingi termini analüüsi käigus tuleb selle maht jagada osadeks (st teostada liigitus), neid omakorda analüüsida ning siis lõpuks saadud info kokku sünteesida. Liigitamisel tehtud vead võivad kogu analüüsi mõttetuks muuta. Traditsioonilises loogikas on enamasti tegemist taksonoomiline liigitusega ehk klassifikatsiooniga. Sel puhul on
vanade vaidluste kaja ulatub tänaseni. Eri loogikaõpikutes võib definitsioonide liigitamine näha välja vägagi erinev. Loogikakirjanduses esineb definitsioonide tüüpe, millest meil pole siiani juttu olnud, kusjuures nende käsitlemine pole alati. Ühe levinud hoiaku järgi, mis esineb läbivalt ka õiguskirjanduses, tuleb eristada reaaldefinitsiooni ja nominaaldefinitsiooni, kusjuures sageli arvatakse, et reaaldefinitsioon on klassikalise definitsiooni sünonüüm ja nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur. Mingi termini analüüsi käigus tuleb selle maht jagada osadeks (st teostada liigitus), neid omakorda analüüsida ning siis lõpuks saadud info kokku sünteesida. Liigitamisel tehtud vead võivad kogu analüüsi mõttetuks muuta. Traditsioonilises loogikas on enamasti tegemist taksonoomiline liigitusega ehk klassifikatsiooniga. Sel puhul on
annaabi.ee 
