2. SAAMI KEELED 2.1. Saami keel kui rühm soome ugri keeli Saami keeled on rühm soome-ugri keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Ugri algkeelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aastat tagasi ja siirdusid kagu suunas teisel pool Uurali mägesid asuvatele stepialadele. Ugri hõimude omavahelise hargnemise põhjustas kliima soojenemine, mis muutis stepi viljatuks. Hantide ja manside eellased rändasid nomaadidena edela suunas Donimaale ja sealt edasi oma praegusele asualale Doonau äärde, kuhu nad jõudsid 896. aastal meie aja järgi. Ungarlased on soome ugri suurim rahvus ja on olnud ka poliitiliselt kõige edukam. [7 lk 279-280] 2.2. Algkeel Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel.
sisealasid. Traditsioonilise eluviisi poolest on nad rändkarjakasvatajad ehk nomaadid. Tuareegide arvu hinnatakse 5,7 miljonile inimesele, kõige enam elab neid Nigeris ja Malis. Arvukad tuareegide kogukonnad on ka Alžeerias, Liibüas ja Burkina Fasos, vähem elab neid Nigeeria põhjaosas. Täpseid arve tuareegidest elanikkonna kohta ühes või teises riigis ei ole võimalik esitada, sest nomaadidena liiguvad tuareegid pidevalt ka üle riigipiiride. Tuareegid kõnelevad tuareegi keelt, mille kohta puudub kindel seisukoht, kas tegemist on ühe mitmete dialektidega keelega või omavahel tihedalt seotud keelte perekonnaga. Nad tunnistavad islami usku, mis on segunenud nende vanade animistlike uskumuste ja tavadega. 8. . Mis on kõrbestumine? Mis seda põhjustab, kas see on hea või halb? Kuidas seda protsessi saaks takistada?
Palestiina ajaloolised piirkonnad on Galilea, Samaaria, Juuda ja Edom (Idumea). Piirkond oli asustatud juba paleoliitikumis. Umbes 3000.a. e.m.a. (eneoliitikumis) oli Jericho õitsev linnaline keskus. El-Amarnast leitud savitahvlid tõendavad, et sel ajal oli piirkonnas mitu Egiptusele alluvat linnriiki, s.h. Jeerusalemm. 1. RIIKLIK ARENG Juudi hõimud ilmusid 2. at. keskel e.m.a. Palestiinasse Araabia poolsaarelt. Seni nomaadidena ringi liikunud hõimud muutusid Palestiinas järk-järgult paikseteks maaharijateks. Protsess jõudis lõpule mõnesaja aastaga, väidetavalt umbes aastaks 1100 a. e.m.a. Pärimuse kohaselt oli juudi hõime 12, kelle esiisad põlvnesid kõik Jakobist (Iisraelist). Juudi hõimud asutasid osalt uusi asulaid, osalt aga hõivasid senise kohaliku elanikkonna, Kaananimaa (Foiniikia) elanike linnad ja asulad, surudes need senistelt asualadelt välja.
- keele tähendustest arusaamisel on oluline kontekst ( Rannut 2007). Keelelise determinismi taaselustamine: Peter Gordoni Piraha hõimu keele uurimus Braziilias (2004) näitas, et Piraha hõimu keeles on vaid kolm arvsõna: üks, kaks ja palju. Gordon tõestas mitmete eksperimentide abil, et kuna hõimu keeles puuduvad arvud, siis on neil raske arvutada rohkem kui kolme piires. Kriitikud oma vastuväidetes sõnavad, et siin on tegemist laiema kultuurikontekstiga. Kuna ilmselt nomaadidena (kütid, korilased) ei olnud neil tarvidust rohkem midagi kokku lugeda, siis ei kujunenud keeles välja ka vastavat sõna. ( Rannut 2007) Kokkuvõttes võib öelda, et eri keelkondades kasutatav keel mõjutab oluliselt meie mõtlemist. See võib seda täpsustada või selgitada, kui on tegemist mõistete defineerimisega või mingite arutluste loogilise põhjendamisega. Teisalt võib keel meie mõtlemist ka pidurdada, kui
annaabi.ee 
