Urgude kogupikkus on kuni 30 meetrit. Nokkloomadel on kahte liiki urge: pesitsusurg ja puhkeurg. Uru peauks on jõe kaldal ja lisaks on urgu ka sissepääs jõest. Pesitsusurg on puhkeurust palju pikem ja kui tiine emane siseneb, suleb ta selle üleujutuse kaitseks mudaga. See on hea ka sooja hoidmiseks ja sissetungija vältimiseks. Nokkloom on kaetud tiheda karusnahaga, mille pärast seda liiki eelmisel sajandil palju kütiti. Tema karv on lühike, tihe ja pehme. Nokkloomal on kaks paari viie varbaga jäsemeid. Jalgadel on ka küünised. Varvaste vahel on tal ujulestad. Keha pikkus on 30-45 cm ja saba pikkus on 10-15 cm. Saba on tal lai ja lame. Nokkloomal on pardinoka taoline nokk, mida katab sarvestunud nahk. Tema noka servad asendavad hambaid. Nokkloom on osav ujuja ja kaevuja. Ta toitub enamasti selgrootuist. Peamiselt on need vee-elulised ussid, putukad ja koorikloomad. Lisaks on ta toidulaual ka paljud vastsed, konnakullesed ja vähilaadsed
ainete sisaldus väiksem. Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses.4 4 Sookail http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html 6 2 Loomsed mürgid 2.1 Mürgised imetajad Nokkloom Isasel nokkloomal on kummalgi tagajalal pahkluu kõrgusel umbes 15 mm pikkune liikuv kandluu-mürgikannus. Selle kaudu eritub mürki, mida toodavad tagakehas asuvad näärmed. Kannus asetseb tavaliselt jäseme vastas, kuid vajaduse korral võib liikuda asendisse, mis on jäsemega täisnurga all. Kannuse aluse juures on paunake, millest kulgeb juha läbi kannuse. Lai, veniv juha, mis läbib pindmiselt kakspealihase, ühendab paunakest sääres paikneva mürginäärmega. Et seda
Siinsetel taimedel ja loomadel on olnud võimalik areneda ilma välismõjutusteta, seetõttu kohtab Austraalias nii palju kordumatuid taime- ja loomaliike, kes on endeemid ehk keda ei esine kusagil mujal maailmas. 1.1. Ainupilulite selts Nokkloom ja Austraalia silelgasiil kuuluvad ainupiluliste seltsi, kes on nüüdis-aegsete imetajate seas kõige primitiivsemad. Need on roomajate kombel munaspoegijad imetajad, ent neil on seljas karvastik ja nende kehatemperatuur on püsiv (nokkloomal vaevu 32°C), samuti imetavad nad oma poegi. Nokkloom on ebatavalise välimusega, umbes küüliku suurune imetaja. Tema eripäraks on nokalaadselt laienenud koon. Ta toittub vees elutsevatest selgrootutest. Austraalia sipelgasiil meenutab oma okaste ja raskepärase kõnnaku poolest suurt helepruuni värvusega siili. Nokkloom on väga hästi kohastunud eluks vees, aga Austraalia sipelgasiil asustab harilikult valgusküllaseid rohuseid ja metsaga kaetud alasid, kus
isaseks (1-3mm). 89. Mis on kromosomaalne soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) Kromosomaalne soo determinatsioon – indiviidi sugu on määratud nende genotüübiga viljastumise hetkel. Imetajatel, lindudel, kahepaiksetel, enamikel putukatel ja osal kaladest ning roomajatest on indiviidi sugu määratud nende genotüübiga (kromosomaalne soodeterminatsioon). 66 Inimesel on 46, XX naine ja 46, XY mees. Nokkloomal on 10 sugukromosoomi, mistõttu on XYXYXYXYXY vastavalt isane ja XXXXXXXXXX emane. Uruhiire Microtus oregon puhul on X0-karüotüübiga emane ja XY-karüotüübiga isane. Lemmingul Myopus schisticolor on XX ja XY-karüotüübiga emased ja XY isased (emassugu ja isassugu determineeriv X-kromosoom). Eksisteerib kaks X kromosoomi tüüpi: normaalne X ja muteerunud X* -> inhibeerib Y kromosoomi mõju. Seega emased kas XX, X*X või X*Y. X*Y emane produtseerib X* munarakke,
annaabi.ee 
