fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end naivistiks ei pea. Inspiratsiooni allikaks nimetab Nerva looduses esinevat värvikooslust ja kompositsioonilisi lahendusi ning suurimaks eeskujuks peab Loojat PILT: Giclée-graafikas "Trummi löömine" (2004) Nerva ,,Nokklooma pilt" Selle pildiga näitab kunstnik kui vähe on inimesel õnneks vaja. Kahe jala ja kahe silmaga olend kujutab inimest, kes vaatab seinal olevat nokklooma pilti. Pilt on maalitud rõõmsates värvides, mis viitab sellele, et selle pildiga on soovitud edasi anda head ja rõõmsat tuju. Samuti on näha laest rippuvat lampi, mis annab toale valguse aga muud toas ei ole. Samuti on valgust andev lamp sellel tööl positiivsuse märgiks.
Hariduselt helilooja Tehnika Digitaalnejoonistuslaud ja survetundlik pliiats Tehnoloogia "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" Giclée-nimeline tehnoloogia Nerva "Tõmbame uttu!" (2014) Looming Kahemõõtmelisus ja fantaasialoomad Eesmärgiks positiivse meeleolu tekitamine Pealkirjadel suur rõhk Inspiratsiooni allikaks looduses esinev värvikooslus Suurimaks eeskujuks Looja Nerva "Trummi löömine" (2004) Nerva "Nokklooma pilt" (2011) Nerva "Tibutab" (2010) Navitrolla Eestimaalikunstnik Elas Navi külas 1993 alustas professionaalse kunstnikuna Navistlik joonistamisstiil Looming Segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest Motiiviks mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal Navitrolla "Pilvevabrik" (2013) Navitrolla "Väike valearvestus" (2008) Navitrolla "Tulge meie parki" (2010) Kasutatud kirjandus http://nerva.eu/et/Nerva
tajus ning paigale jääma, kui elektroodid välja lülitatud on. Selgus, et Paco suutis tajuda ükskõik kui tugevat elektrivälja. Eksperimendid tõestavad, et vähemalt Guiana delfiinid on elektriväljade tajumiseks kohastunud. Kuna sarnaste vurrukrüptidega on varustatud ka teised delfiiniliigid võib see tähendada, et ka neil on 'kuues meel.' Samas ei ole imetajate elektrivälja taju siiski võrreldav enamike kalaliikidega. Kuigi Guiana delfiinide elektroretseptorid on näiteks nokklooma omadest kümme korda tundlikumad, jäävad need hai omadele ligikaudu miljoni kordselt alla. Pilte Guiana delfiinidest
Kohati on kängurud jahimajanduslikult tähtsad, karusnaha saamiseks neid ka kasvatatakse. Et nad kahjustavad põlde, on mitu liiki rohkesti hävitatud ja nad on muutunud väga haruldaseks. Nokkloom Nokkloom on ürgimetaja. Ta on tumepruun ainupiluliste seltsi kuuluv ja poolveelise eluviisiga. Nokkloom tunneb ennast vees väga hästi ja on hea ujuja. Ta nokkloomlaste sugukonna ainus liik. Nokkloom elutseb jõgede kaldaurgudes Kagu-Austraalias ja Tasmaanias. Nokklooma urud paiknevad jõe kaldajärsakus ja tavaliselt puujuurte all. Urgude kogupikkus on kuni 30 meetrit. Nokkloomadel on kahte liiki urge: pesitsusurg ja puhkeurg. Uru peauks on jõe kaldal ja lisaks on urgu ka sissepääs jõest. Pesitsusurg on puhkeurust palju pikem ja kui tiine emane siseneb, suleb ta selle üleujutuse kaitseks mudaga. See on hea ka sooja hoidmiseks ja sissetungija vältimiseks. Nokkloom on kaetud tiheda karusnahaga, mille pärast seda liiki eelmisel sajandil palju kütiti
surid mürgi kätte. Pole veel teada, kuidas mürk mõjub teistele nokkloomadele. Et aga mürgi otstarve ei ole kaitse kiskjate vastu, vaid võitlus rivaalidega, ei ole ta arvatavasti surmav. Emased sünnivad kannustega, kuid kaotavad need esimesel eluaastal. Pikka aega arvati, et nokkloom on ainuke mürgine imetaja, ent tegelikult toodavad mürki ka karihiirte süljenäärmed. Veel 1990. aastatel suhtusid meedikud teadetesse nokklooma mürgisusest sageli umbusuga.5 5 Nokkloom, Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Nokkloom#M.C3.BCrk 7 2.2 Mürgised konnad Austraalia puukonn Mürgiseid olendeid võib kohata eri liiki loomade hulgas. Kõige tõhusatoimelisem mürk kogu loomade maailmas on tõenäoliselt pisikestel Lõuna-Ameerika puukonnadel. 2 cm pikkune isend toodab nii palju mürki, et sellega võiks mürgitada 50
Maailmas on ainult kahte liiki monotreemesid- nokkloomad ning sipelgasiilid- mõlemaid võib leida Austraaliast. Nokkloom Nokkloomi võib leida Austraalia ida rannikult, Tasmaaniast kuni Põhja- Queenslandini. Nad on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad loomad, ja suudavad vee all olla kuni 15 minutit. Erinevalt pardi nokast, nokklooma nokk on kummijas ja painduv. Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad suurte küünistega kaetud jalgadega, pika koonusega ja ta karvastik on
asemel, et sünnitada elusaid poegi. Maailmas on ainult kahte liiki monotreemesid- nokkloomad ning sipelgasiilid- mõlemaid võib leida Austraaliast. Nokkloom Nokkloomi võib leida Austraalia ida rannikult, Tasmaaniast kuni Põhja-Queenslandini. Nad on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad loomad, ja suudavad vee all olla kuni 15 minutit. Erinevalt pardi nokast, nokklooma nokk on kummijas ja painduv. Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad
annaabi.ee 
