Frederic Chopin Sündis 1.märtsil 1810 elazowa Wola, Varssavi lähedal Sünninimi oli Fryderyk Franciszek Chopin Frederic Chopin oli poola helilooja ja pianist. Ta pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Kuulsaim ja mõjukaim helilooja klaveri alal. Klaveripoeet "teine Mozart" Ta kirjutas oma esimesed 2 poloneesi 7-aastaselt. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteosadena. Uuendas zanre: nokturn, etüüd, prelüüd,polonees. Kokku on kirjutas ta 58 masurkat, 17 valssi, 16 poloneesi, 21 nokturni, 26 prelüüdi, 27 etüüdi, 4 ekspromti ja 4 Chopin suri 17. oktoobril 1849 aastal Pariis. Kuulamine: Nocturne no 17 Aitäh tähelepanu eest!
· Kirjutanud 2 klaverikontserti ja umbes 20 soololaulu · Tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi · Klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi · Muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia Chopini väikevormid: · etüüdid · prelüüdid · nokturnid · valsid · poloneesid · masurkad · ekspromptid Kuulsamad teosed · Etude In E Op.10 No.3 - üks kuulsaim etüüd tema repertuaarist · Nocturne In E Flat Op.9 No.2 - üks kuulsaim nokturn tema repertuaarist · Prelude In A Op.28 No.7 - üks kuulsaim prelüüd tema repertuaarist · Polonaise In A Op.40 No.1 - üks kuulsaim polonees tema repertuaarist Aitäh kuulamast !
Norra muusika Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg. Norra popmuusika tippudeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist. Norra on osalenud Eurovisioonil alates 1960. aastast. Norra on tulnud Eurovisioonil 1. kohale 3- el korral: Bobbysocks võitis 1985. aastal lauluga "La det swinge", aastal 1995 Secret Garden lauluga "Nocturne" ning Alexander Rybak aastal 2009 lauluga "Fairytale". Vaatamata edule on Norral olnud kõige rohkem 0 punkte läbi Eurovisiooni ajaloo. Norra on olnud ka 11 korda viimane, mis on samuti rekord. Elu-olust Norras Norrakad käivad pühapäeviti pere ja sõpradega metsas matkamas ning grillimas Norrakad võtavad tööle/kooli lõunaks võileivad kaasa, Nad söövad juustuvõileiba moosiga, magusat heeringat, ning pruuni kitsejuustu mis maitseb nagu iiriskomm
Romantismiajastu kuulsaimad heliloojad on Schubert, Chopin, Schumann, Liszt. Tšaikovski, Grieg. Romantism on vaieldamatult minu lemmik klassikalise muusika ajastu. Romantismi muusika on minu arvates väga emotsionaalne, väljendusrikas, harmooniline. Minu lemmik helilooja selles ajastus on Chopin. Tema teosed kõnetavad mind alati ning ei jäta kunagi külmaks. Teost ‘Nocturne in C sharp minor’ võin ma lõputult kuulata ja mängida, see on üks minu lemmikuid Chopini loomingust. Klassikaline muusika on eelkõige täidetud tunnetega. Minu jaoks on tunded muusikas väga olulisel kohal, mistõttu ma väga hindan ja armastan klassikalist muusikat. Minu arvates loodi klassikalise muusika ajastul kõige geniaalsemat muusikat. Pean
Klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus?Loomingu põhiosa? Teoste temaatika?Nimeta üks teos? Chopin on Poola helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Ta mõtles välja pedaliseerimise-pedaaliga akordide sidumine.Oli suurelt mõjutatud klassitsismist.Teostel peab olema vorm.Tekst ja muusika romantismist.Looming koosneb klaveriteostest.Klassistsism ja romantism põimitud.Klaveripala pidi väljendama tundeid.Chopin-Nocturne. 9. Ference Liszt-Mis maa helilooja?’’Rännuaastad’’?Etüüdid laval?’’Transtsendentsed etüüdid’’?Nimeta üks teos? Liszt oli Ungari helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Kogumik ’’Rännuaastad’’.Kirjutas kontsertetüüde-keeruline.Tehniliselt väga raske,vähesed oskasid mängida.Tsüklinimi:Transtsendentsed etüüdid’’. 10. Romantiline ooper – Mille vastu oli huvi ja kust võeti ainestik? Ooperipealinn?Miks Pariis?
Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal Claude Debussy (1862-1918) Impressionismi võtmefiguur Üks mõjuvamaid heliloojaid 19. Saj lõpul ja 20. Saj algul Kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu Teosed peegeldasid sageli ka tema enda tundeid Teosed: Ooper „Pelleas et Melisande“ Orkestriteos „Nocturne“ Keelpillikvartett „g-moll“ Ernest Fanelli Herbert Hughes (1882-1937) Maurice Ravel (1875-1937) Prantsuse helilooja, eriti tuntud oma suurepärase orkestratsiooni ja meloodiate poolest Samuti üks impressionismi võtmefiguure Sündinud Ciboure linnas 1928 oli neljakuisel tuuril „Põhja-Ameerikas“ Tähtsamaid teosed: „Menuet Antique“ „Ballett Bolero“ (tuntuim teos) MK „Miroirs“ MK Debussy „Fauni pärastlõuna“ Debussy „Kuuvalgus“
Traditsiooni ja eksperimentaalsuse õnnestunud sünteesi poolest tuleks esile tõsta Bernd Alois Zimmermanni (1918- 1970) ooperit „Soldatid“ (Die Soldaten; 1965), mida võib pidada 20. sajandi II poole üheks olulisemaks ooperiks, võrreldud oma tähenduselt Bergiga sajandi I poolel. Ooperi aluseks on 18. sajandi lõpupoole kirjaniku Lenzi näidend (1776), mis aga alles 1863. aastal lavale jõudis. Libreto kirjutas helilooja ise. Instrumentaalvormide kasutamine ooperis (Toccata, Ciaconna, Nocturne jms.), integreerib oma dodekafoonilisse teosesse ka tonaalseid elemente, näiteks koraal „Kui ükskord peaksin mina siit ilmast lahkuma“ (Wenn ich einmal soll scheiden) Bachi seades. Aga ka dodekafoonia, jazz; kollaažiprintsiip (eri stiilide „kokkukleepimine“). Väga suur esituskoosseis: 16 laulu- ja 10 kõnerolli, 100-liikmeline orkester pluss klaver, klavessiin, celesta, orel jne.
Traditsiooni ja eksperimentaalsuse õnnestunud sünteesi poolest tuleks esile tõsta Bernd Alois Zimmermann (1918-1970) „Sõdurid“ (1965) Olulisem ooper 20.saj II poolel, võrreldud oma tähenduselt Bergiga sajandi I poolel. Ooperi aluseks on 18. sajandi lõpupoole kirjaniku Lenzi näidend (1776), mis aga alles 1863. aastal lavale jõudis. Libreto kirjutas helilooja ise. Instrumentaalvormide kasutamine ooperis (Toccata, Ciaconna, Nocturne jms.), integreerib oma dodekafoonilisse teosesse ka tonaalseid elemente, näiteks koraal „Kui ükskord peaksin mina siit ilmast lahkuma“ (Wenn ich einmal soll scheiden) Bachi seades. Aga ka dodekafoonia, jazz; kollaažiprintsiip (eri stiilide „kokkukleepimine“). Väga suur esituskoosseis: 16 laulu- ja 10 kõnerolli, 100-liikmeline orkester pluss klaver, klavessiin, celesta, orel jne. 19
1 The main theme sounds fresh in its pastoral-elegiac mood: Example 17. In harmonisation the composer makes use of crisp diatonics in unison with seventh chords. The secondary theme exists only conventionally, being a phrase long image; a link in the transition process shaping no independent section: Example 18. The character of this Fl-Cl motion in thirds on a mild background of figurative strings is reminiscent of the middle section of Grieg’s Nocturne.2 1 The first performance took place at Tartu’s Vanemuine Theatre on 27 Aug. 1921, the composer conducting. 2 Lyric Pieces no.4 in op. 54. There are several other images represented but as different aspects of the main theme. The second phrase of the main theme remains the basis for the process of development where its variants and sequential reflections dominate. The whole monothematic work seems to be written in one breath. The richness in harmony also
annaabi.ee 
