selgitustega tiendama. Esimeste praktiliste tde lbiviimisel peab petaja pilasi pidevalt juhendama, et nad piksid igesti mistma tjuhendeid ja sooritama katseid. Hiljem peaks pilased prduma petaja poole vaid selliste probleemide leskerkimisel, mida nad ei suuda juhendi abil lahendada. petaja peab pidevalt jlgima ohutusnuete titmist pilaste poolt. Ka peab ta alati olema valmis seletama pikemalt reaktsioonidel toimuvat. Kui mne iooni mramine ei nnestu, siis peaks petaja alati analsima, mis vis juhtuda ja kas phjus on pilase t ebannestumises vi mnes muus teguris (antud juhendid on suurel mral lihtsustatud ning seetttu vib esineda soovimatuid krvalreaktsioone). Mnede ioonide testamiseks on toodud mitu varianti, millest pilane ise valib sobiva. Fe+2 ja Fe+3-ioonid vivad sltuvalt tingimustest ksteiseks le minna ning seetttu he iooni esinemisel uuritavas lahuses leiavad tavaliselt pilased mlemad ioonid
Kasutati vljakurnamis taktikat. Nukogude Liitu nimetati Kurjuse impeeriumiks. ( Reagan ) USA kige thtsamaks NATO liitlaseks oli sellel ajal Suurbritannia. Suurbritannia peaministriks oli sellel ajal M.Thatcher. Thtsamad sndmused: 1. Vidurelvastumine. (vaata levalt poolt) 2. Afkanistaani sda. Nukogude Liit osales selles sjas 10 aastat. Omavahel kohalikud rhmitused konkureerisid kohaliku vimu prast. ks nendest rhmitustest kuulutas ennast kommunistlikuks. Saades aru, et tal ei nnestu vimule jda, saatis abipalve Moskvasse Brenevile. Moskva otsustas saata ved Afkanistaani seda rhmitust toetama. Brenevi doktriin. 1969. Sotsialismimaade suvernsus on piiratud. Kui kusagil on sotsialismialused ohus, siis on teistel sotsialismi riikidel kohus sekkuda. Sellega hvardati kiki tulevasi mssajaid. Seda doktriini andis rakendada ka Afkanistaani peal. See ti endaga kaasa 10 aasta pikkuse sja. Nukogude Liidu vgede sisseviimine Afkanistaani muutis kohaliku rahva htseks.
TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile...
Niteks kehalisel tl on paratamatu skeletilihaste aktiivsuse tus vrreldes puhkeseisundiga. Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus, mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamisssteemi kui ka sdame ja vereringessteemi talitlust. Veelgi enam, lihaste tga kaasneb suurem soojuse teke, mistttu tuleb normaalse kehatemperatuuri silitamiseks aktiveerida ka termoregulatsiooni ssteemi talitlus. Inimese kehaline tvime langeb oluliselt, kui kas vi he nimetatud elundkonna talitlust ei nnestu mingil phjusel piisavalt hsti koosklastada teiste ssteemide toimimisega. Inimese organism toimib htse tervikuna. Vajadus organismi erinevate osade talitluse koosklastamise ja koordineerimise jrele ei kaasne ksnes kehalise pingutusega. Selleks et organism toimiks normaalselt, htse tervikuna, peab see kooskla olema tagatud pidevalt nii stabiilsetes oludes kui ka eksistentsitingimuste muutumisel. SPORDI LDAINED I TASE INIMESE ORGANISMI TALITLUSE REGULATSIOON