Hinduism Kristin Sõber 10.e http://1.bp.blogspot.com/-ce0SaoKg9FI/Twsp_h69- 0I/AAAAAAAAAF8/s8MdXXW0mw4/s1600/hindu-symbol-12.gif Juured ulatuvad umbes 3000 a eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud
Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.
Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena
Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Visnu ja Siva. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga sugemed
umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaišešika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Višnu ja Šiva. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused
sakti Hinduism II 1. Kuidas nimetatakse hinduistlikku templit, seal asuvat jumaluse kuju ja jumalateenistust? Tempel - mandir on jumaluse kuju murti koduks. Hindude jumalateenistus ehk puudza. 2. Loetle kuus ortodoksset darsanat: 1. Karma-mimaansa ("Tegude sooritamise arutlus") 2. Vedanta ("Veedade lõpp") 3. Saankhja e. sankhya ("Loetlemisõpetus") 4. Jooga (yoga) tähendab "pingutust", ka "iket." 5. Njaaja (nyaya) 6. Vaisesika 3. Loetle hindu neli eluetappi (eluteed): 1. Bhakti tee ehk pühendumisejooga. 2. Karma tee ehk karmajooga. 3. Dznjaana tee ehk teadmisejooga. 4. Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee. 4. Loetle aasramid: 1) õpilase eluetapp brahmakarja aasram. 2) Majapidaja eluetapp grhastha aasram 3) Metsaeraku eluetapp vanaprastha aasram. 4) Loobuja eluetapp sannjaasi aasram (pole kohustuslik aasram) 5. Loetle hinduismi kaheksa püha:
· Veedad ( teadmine) o Ringveda(salmiteadmine o Samaveda( viisiteadmine) o Jadzurveda( pühasõnateadmine) o SIIT PUUDU · Upanisaadid( 400-200 e.m.a) o Filosoofia alustekstid Ataman ja braham on identsed( sina oled see) Braham on igavene Nähtamusliku maailma näivus (maaja) Sansaara, karma-seadus, maksa o 6 darsanat filosoofia koolkonnad Njaaja, vaisesika Pärimus - smiriti · Puraanad o Visnupuraanad, sivapuraanad o Manu seadused · Eeposed o Ramajana o Mahabharata Bhagavadgita · Mahabharata o Maha suur Mahamantra Maharaadza jne o Bharata India, maailm, inimkond o Pandva ja karuava o Kord/korratus Dharma/adharma; valgus/ pimedus · Bhagavavadgita o Isanda laul o Krisna ja Ardzuna Dharma
,,Bhagavadgita" ja ,,Srimad Bhagavatam" 30. Kuidas nimetatakse hinduismis jumalikku loovat või maagilist väge? Skati Hinduism II 1. Kuidas nimetatakse hinduistlikku templit, seal asuvat jumaluse kuju ja jumalateenistust? Tempel mandir, jumaluse kuju murti, jumalateenistus - puudza 2. Loetle kuus ortodoksset darsanat: 1.Karma-mimaansa (Tegude sooritamise arutlus) 2.Vedanta Veedade lõpp 3.Saankhja e. Sankhya loetlemisõpetus 4.jooga (yoga) pingutus, ike 5.Njaaja (nyaya) 6.Vaisesika 3. Loetle hindu neli eluetappi (eluteed): 1.Bhakti tee ehk pühendamisejooga 2.Karma tee ehk teadmisejooga 3.Dznjaana tee ehk teadmisejooga 4.Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee 4. Loetle aasramid(mehe neli eluetappi): 1.õpilase eluetapp brahmakarja aasram 2.Majapidaja eluetapp grhastha aasram 3.Metsaeraku eluetapp vanaprastha aasram 4.Loobuja eluetapp sannjaasi aasram 5. Loetle hinduismi kaheksa püha: 1.Mahasivaratri Siva suur öö 2
jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Hindu mõiste
annaabi.ee 
