protsendi võrra kui y ei muutu (x ei muutu). 3. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune. Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud).
muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus (y väärtus) muutub ühe protsendi võrra kui y ei muutu (x ei muutu). 3. Mis on kahe muutuja funktsiooni nivoojoon? Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojoonte võrrandiks nimetatakse võrrandit f(x,y)=C 4. Mis on isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver? Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune. Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab
vastava funktsiooni z = f(x; y) ligikaudse muudu, kuui argumentide x ja y väärtused muutuvad ühe ühiku võrra. Samatoodangujooned o Olgu Q = f(x; y) mingi tootmisfunktsioon (kus x ja y on tootmistegurite X ja Y mahud). Siis esitab selle funktsiooni nivoojoon f(x; y) = C kõikvõimalikud tootmistegurite X ja Y mahtude paarid (x; y); kus tootmismaht on võrdne konstanduga C: Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides (x; y) on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Tehnilise asenduse piirmäär f ´x o Majandusteoorias nimetatakse avaldist tootmistegurite x ja y tehnilise f ´y asenduse piirmääraks.
rahuldab (nivoojoone) võrrandit z = C. Enamikul funktsioonidel on lõpmata palju erinevaid nivoojooni. Isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Isokost annab meile kõik mahtude paarid (x, y), mille korral kulu on ühesugune. Kui lugeda Q konstantseks C (nivoojoone mõiste), siis saame võrrandi, mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatake isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Ükskõiksuskõver samakasulikkuse kõver, nivoojoon, mis esitab kõik- võimalikud X ja Y suuruste paarid, kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. 30. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on LK = -1,5. Selgitada, mida see tähendab.
kahe muutuja funktsioonide kujutamiseks saab kasutada selle funktsiooni nivoojooni majanduses kasutatavaet kahe muutuja funtksioonide nivoojoonteks on samatoodangujooned,samakujujooned, samakasu olgu y=f(x1,x2) mingi tootmisfuntksioon, kus x1 ja x2 on tootmistegurite K ja L mahud. selle funtksiooni nivoojoon f(x1,x2) =Y(etteantud suurus>) kõikvõimalikud tootmistegurite K ja L mahtude paarid(x1,x2) , kus tootmismaht on võrde suurusuega Y. seda nivoojoont nimettakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfuntsiooni väärtused võrdsed isokvandi omadusi: isokvandid on nõgusad erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parajasti üks samatood suuremate toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemal samatoodangujoone kõigis punktides on tema puutjua tõus negatiivne
x - x0 y - y0 z - z 0 (11.3) = = x( t 0 ) y ( t0 ) z(t 0 ) Puutuja võrrandid. Parameetrilisel kujul x = x 0 + x( t 0 ) t y = y 0 + y( t 0 ) t (11.3') z = z + z(t ) t 0 0 12. Teoreem gradiendist ja nivoojoonest (nivoopinnast). Kõverpinna puutujatasand ja normaal. Teoreem 12.1. Funktsiooni gradient on risti vaadeldavat punkti läbiva nivoojoonega või nivoopinnaga. Tõestus. 1) Vaatleme kahe muutuja funktsiooni z = f ( x, y ) ja selle nivoojoont f ( x, y ) = c Leiame nivoojoone puutuja võrrandi punktis P( x0 , y 0 ) . y - y 0 = y P ( x - x0 ) Leiame tuletise kui ilmutamata funktsiooni tuletise. Saame f y = - x f y Seega antud puutuja võrrand on f x P y - y0 = - ( x - x0 ) f y P Teisendades saame f ( x - x0 ) + f ( y - y 0 ) = 0 x P y P ?
graafiliselt. Kahe muutuja funktsioonide kujutamiseks saab kasutada selle funktsiooni nivoojooni. Majanduses kasutatavate kahe muutuja funktsioonide nivoojoonteks on samatoodangujooned, samakulujooned, samakasulikkuskõverad. Olgu Y = f(x1, x2) mingi tootmisfunktsioon, kus x1 ja x2 on tootmistegurite K ja L mahud. Selle funktsiooni nivoojoon f(x1,x2) =Y (etteantud Y suurus) kõikvõimalikud tootmistegurite K ja L mahtude paarid (x1, x2), kus tootmismaht on võrdne suurusega Y. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Omadused · Kõik isokvandid on nõgusad · Erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parjasti üks samatoodangujoon. · Suuremale toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemale.
annaabi.ee 
