enamus alfaosakesi läks läbi, vaid 1 8000-st põrkus tagasi see näitab, et · positiivne laeng on aatomis olemas, aga see on koondunud aatomi tuumas · aatomis peab olema väga palju vaba ruumi, kuna enamik osakesi läbis plaadi liikumissuunda muutmata 32. Vesiniku planetaarne aatomimudel 33. Bohri postulaadid. · Elektronid aatomituuma ümber omavad kindlaid energianivoosid, nendel nivoodel on elektronidel minimaalne energia ja elektronide tiirlemisel aatomid energiat ei kiirga. · Elektroni üleminekul kõrgemale energianivoole mingi välisenergia arvel aatom ergastub, olek on ebapüsiv ja elektroni ,,tagasihüppel" vabaneb aatom lisaenergiast footonite kiirgamise teel. 34. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aine iseeneselik energiakiirgus ilma mingi välismõjuta. 35. Nimetage ja iseloomustage lühidalt 3
Tänu ülalloetletud tingimustele tekivad kokkupuutuvate pindade vahel üksikutes punktides adhesiooni nähted (erinevate materjalide molekulidevaheline haardumine), 47. Miks teadus teriklõikamisest põhineb kaasajal suures osas empiirikal? a)protsessi mõjutavate tegurite arv on suur b)mudeli väljundite väärtused ja muutumise suund sõltuvad sisendite varieerimispiirkonnast c) paljude sisendite mõju väljunditele sõltub sellest, millistel nivoodel on mitmed teised sisendid (arvestada tuleb protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone s.o. koosmõju). 48. Joonista matemaatilise mudeli põhimõtteskeem? Mudeliga püütakse haarata mingi nähtuse või protsessi aspekte, mis pakuvad huvi antud probleemi lahendamisel. Matemaatilise mudeli põhimõtteskeemil märgib sümbol M sisendeid sisendid M väljundid 49. Mis sõltub teriklõikamise mõistete ja nende määrangute ratsionaalsusest?
Impulsside korral poolperioodil saame piiramise siis kui stabikas läheb stabiliseerimis reziimi see on siis kui pinge ületab on signaalide edastamine ühestastmest teise seotud sidestus ahelas toimuvate siirde protsessidega, mis zener pinge. Kasutades taolises skeemis 2 stabikat saame kahepoolse piiramise nullist erinevatel tekkivad ahelas kahel korral: 1) Impulsi algul.2) Impulside lõppedes. Nende impulsside kulg mõjutab ka piiramis nivoodel. Seejuures saadavet piiramis nivoode väärtusel sõltuvad kasutatavate stabikate impulside kuju moonutusi. Eristatakse kahesuguseid sidestus ahelaid. Väikese ajakonstandiga ahelad, tüübist. See on nende zener pingest. Piiravad võimendid kujutavad endast tavalist võimendus astet mille kus impulsi kestel jõuavad siirde protsessid lõppeda
boundaries of the received bits at the receiver. This is the reason why Manchester coding is used in Ethernet LANs. A binary encoding and transmission scheme in which ones and zeros are represented by opposite and alternating high and low voltages, and in which there is no return to a reference (zero) voltage between encoded bits. I2C-kood Siin on välja eraldatud Manchesteri kood. Eesmärk on ka lahti saada taktsignaalist. Andmesiini testitakse taktsignaali kõrgetel nivoodel. Kui üks pool muudab taktsignaali, siis teine pool testib ja seab oma taktsignaali paika. Kui taktsignaal on madal, siis ülekannet ei toimu. Ülekandesignaalina võib kasutada ka voolu muutust. Seda tehakse keerupaariga. Keerupaariga lülitus ei vaja maasiini, häirete suhtes vähetundlik kui koaksiaalkaabel. Frondid määravad ära bittide vahelise seisundi NRZI-kood A binary encoding and transmission scheme that inverts the signal on a one and leaves the signal unchanged for a zero
energianivoode asukohast energiateljestikus ja viisist, kuidas need nivood täituvad elektronidega. Tsooniteooria tuleneb tahke keha kvantmehhaanilisest käsitlusest ja hetkel vaatleme probleemi vaid väga lihtsustatult. Nagu eelnevalt andsime, vastavad elektronidele isoleeritud aatomites mingid kindlad lubatud nivood energiateljestikus, kusjuures elektron püüab täita (paigutuda) alati madalama energiaga nivoosid(ele). Elektronide arv erinevatel nivoodel on määratud 4 kvantarvuga ja neid siduva Pauli keeluprintsiibiga. Kui omame mingi suure arvu materjali aatomeid N, mis on esialgu eraldi, siis algolekus on nende elektronnivood üksteisest sõltumatud ja analoogsed isoleeritud aatomi elektronnivoodele. Kui aga viime aatomid üksteise lähedusse, nii et toimub korrastatud kristallstruktuuri teke, siis seni isoleeritud aatomite elektronide ja tuumade vahel algab koosmõju
Positiivsel poolperioodil käitub stabikas pärisuunalise dioodina ja me saame piiramise tasemel 0,7V see on dioodi päripingelang (kui kasutada tavalise ränidioodi asemel schotcky mille päripingelang on väiksem on ka positiivne piiramis nivoo väiksemal pingel.). negatiivsel poolperioodil saame piiramise siis kui stabikas läheb stabiliseerimis reziimi see on siis kui pinge ületab zener pinge. Kasutades taolises skeemis 2 stabikat saame kahepoolse piiramise nullist erinevatel piiramis nivoodel. Joonis 4.3.8 Seejuures saadavet piiramis nivoode väärtusel sõltuvad kasutatavate stabikate tüübist. See on nende zener pingest. Piiravad võimendid kujutavad endast tavalist võimendus astet mille koormus sirge ja tööpunkt on valitud mõnevõrra tavalisest erinevalt See juures piiramine tekita kas siis kui transisto tüüritakse sulge reziimi mis toimub punktis B või kui trans tüüridakse küllastusse mis toimub punktis C. Joonis 4.3.9 (graafik)
annaabi.ee 
