8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos nivelliiriga kasutatakse ka mõõdulatti (nivelleerimislatt), millele on peale märgitud sentimeetrid ja meetrid. Maapinna kõrguse saamiseks vaadatakse läbi nivelliiri mõõdulatti ning märgitakse vihikusse mõõdulati lugem. Maapinna kõrguste erinevuse saamiseks mõõdetakse mitme maapinnapunkti kõrgused. Tänapäeval kasutatakse nivelliiri enamasti ehitusobjektidel (nt hooned, teed, rajatised). Maapinna kõrguste mõõtmiseks kasutatakse tahhümeetrit või täppis GPS-i.
siis, kui on vaja leida paljude punktide kõrgused. Lattide maksimaalne kaugus nivelliirist võib ulatuda 150 m, täpsema nivelleerimise korral tuleb vahekaugusi tunduvalt vähendada. Täpsemate nivelleerimistööde juures nõutakse keskkelt nivelleerimist. Keskelt nivelleerimisel kaob kõrguskasvu arvutamisel nivelliiri silindrilise vesiloodi asendi vea mõju. Otsast nivelleerimisel seatakse nivelliir punkti kohale, teise punki asetatakse vertikaalsed nivelleerimislatt. Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud. h AB = i - b H i = H A + i H B = H A + h AB H B = Hi -b . Võimaluse korral välditakse otsast nivelleerimist. 3. Liht- ja liitnivelleerimine Lihtnivelleerimise korral on nivelleeritakse ühest ainsast jaamast. Kuid tihti on punktidevaheline kaugus liiga suur ühest jaamast nivelleerimiseks või puudub nähtavus.
Võsalõikaja 6. Lane-change 6. Rajavahetus 7. Large ballast 7. Jämekillustik 8. Leaf spring 8. Lehtvedru 9. Leak (age) 9. Leke 10. Left hand traffic 10. Vasakpoolne liiklus 11. Legislation 11. Seadusandlus 12. Level 12. Nivelliir, vesilood, vaaderpass, tase 13. Level(ling) rod 13. Nivelleerimislatt 14. Licence plate 14. Numbrimärk 15. Light traffic 15. Kergliiklus 16. Light wheel tractor 16. Kerge ratastraktor 17. Lime-rock particles 17. Paekillustik 18. Limit of elasticity 18. Elastsuspiir 19. Lining 19. Joone mahamärkimine 20. Load capacity 20. Kandevõime 21. Load(ing) island 21. (Bussi) ooteplatvorm 22
Situatsioni mõõdistatakse kas ristjoonte meetoodil või siis polaarmeetodil kui kasutatakse elektrontahhümeetrit. Piketaazi märkimise ajal koostatakse ka tee-maa-ala skeem, mida nim. Piketaazi raamatuks. 19.Trigonomeetriline nivelleerimine. C1 Punkti A kohale on üles seatud tahhümeeter ja i on instrumendi kõrgus. Punkti B on üles seatud nivelleerimislatt, mille pikkuseks on l B l ja sellisel juhul saame skeemilt avaldada kõrguskasvu järgmiselt. i h A h+ l=I+d×tan h=d×tan+I-l (1) 9 Kui viseerida latile instrumendi kõrgusele i, siis i=l ;h=d×tan(?) Tavaliselt just niimoodi tehaksegi.
74. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 75. Projektsuuna märkimine. 76. Projektjoone märkimine. 77. Projektkõrguse märkimine. 78. Projektkaldega joone märkimine. 79. Horisontaalse väljaku märkimine. 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt. Teodoliidi niitrist vertikaalniit suunatakse täpselt hoone ülemisele nurgale, seejärel viseeritakse pikksilma kallutades nivelleerimislatile. Vertikaalniidi järgi tehakse latilt lugem. Sama korratakse vertikaalringi teises asendis. Nende lugemite keskmine annab vertikaali projektsiooni nivelleerimislatilt tehtud lugemiga, on sein vertikaalne.
71. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 72. Projektsuuna märkimine. 73. Projektjoone märkimine. 74. Projektkõrguse märkimine. 75. Projektkaldega joone märkimine. 76. Horisontaalse väljaku märkimine. 77. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt. Teodoliidi niitrist vertikaalniit suunatakse täpselt hoone ülemisele nurgale, seejärel viseeritakse pikksilma kallutades nivelleerimislatile. Vertikaalniidi järgi tehakse latilt lugem. Sama korratakse vertikaalringi teises asendis. Nende lugemite keskmine annab vertikaali projektsiooni nivelleerimislatilt tehtud lugemiga, on sein vertikaalne.
o Kontrollimiseks pannakse nivelliir statiivile ja seatakse ühes asendis nivelliiri ümarvesiloodi mull alusetõste kruvide abil keskele. Pärast seda nivelliri pööratakse antud asendi suhtes 180°. Mulli kõrvalekalle keskasendist võib olla kuni 0,5 jaotist, siis on nõue täidetud. 2. nõue - Niitristiku keskmine niit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. o Kontrollimiseks asetatakse nivelliirist ~20 m kaugusele vertikaalselt nivelleerimislatt. Viseerides horisonteeritud nivelliiriga latile, võetakse latilt lugem esmalt keskmise horisontaalniidi parempoolse serva järgi ja siis vasakpoolse serva järgi (nivelliiri pööratakse peenliigutuskruvist). Saadud lugemite erinevus võib olla kuni 1 mm, siis on nõue täidetud. Kui lati hoidmist vertikaalselt ei saa tagada (latil puudub vesilood), kontrollitakse nõuet ripploodi abil. Ripplood kinnitatakse seinale, nivelliir asetatakse
lüüakse ükskõik millisesse väljaku nurka vai etteantud projektkõrgusele, näiteks punkti A (joonis 4.9). Nivelliir seatakse väljaku keskele (I jaama), vaatekiir horisonteeritakse ja võetakse lugem latilt punktis A. Näiteks a=1546 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine Viimase loengu viimased slaidid on selle teema kohta Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt. Teodoliidi niitrist vertikaalniit suunatakse täpselt hoone ülemisele nurgale, seejärel viseeritakse pikksilma kallutades nivelleerimislatile. Vertikaalniidi järgi tehakse latilt lugem. Sama korratakse vertikaalringi teises asendis. Nende lugemite keskmine annab vertikaali projektsiooni nivelleerimislatilt tehtud lugemiga, on sein vertikaalne.
annaabi.ee 
