kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Kuna lehis on heitlehine okaspuu, annab ta ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes võib kasvada arvukalt nitrofiilseid taimi. Rääkides metsapuude kahjulikust mõjust mullale, tuuakse tavaliselt näiteks kuusikud, kus kuuseokaste aeglase lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, moodustunud orgaanilised happed muudavad keskkonna happelisemaks ja muld võib leetuda. Mõju juurte kaudu Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte kaudu. Puistu peente juurte biomass on väga dünaamiline suurus,
Üldtuntud on metsakasvatuslik soovitus kasvatada kuuske segus kasega, mis elimineerib kuusevarise negatiivse mõju, tagab parema huumusevormi moodustumise ning soodustab ühtlasi ka kuuse kasvu. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Kuna lehis on heitlehine okaspuu, annab ta ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes võib kasvada arvukalt nitrofiilseid taimi. Rääkides metsapuude kahjulikust mõjust mullale, tuuakse tavaliselt näiteks kuusikud, kus kuuseokaste aeglase lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, moodustunud orgaanilised happed muudavad keskkonna happelisemaks ja muld võib leetuda. Siinjuures tuleb arvestada, et puud kujutavad endast ainult üht mulda mõjutavat tegurit ja kuuse
kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse
mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse
annaabi.ee 
