struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombineerituiks, s.o. nad koosnevad mitmest ühendist. Hapnikku sisaldavad rasksulavad ühendid on oksiidid. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad ühendid, mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, boriidid, nitriidid ja silitsiidid. Üleminekugrupi metallide rasksulavail ühendeil karbiididel ja nitriididel on reeglina sisendustüüpi ruum- või tahkkesendatud kuupvõre vôi kompaktne heksagonaalvôre. Mittemetalli aatomid asetsevad metalli kristallivôre sees. Mittemetalli aatomite sisenemine metalliaatomite võresse kutsub esile tugevate keemiliste sidemete moodustumise metalli ja mittemetalli aatomite vahel, mis muudab oluliselt komponentide füüsikalisi omadusi. Ühendeil on märksa kõrgem sulamistemperatuur, elastsusmoodul, kôvadus ja väiksem joonpaisumisetegur. 5.2Oksiidkeraamika
(MeSi) (MoSi2, WSi2) Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide või nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus või süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui vastavatel karbiididel. Ka on nitriididel sulamistemperatuur madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid
Karbiidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest täiesti tavalised keemilised ühendid. Karbiide saadakse metallide või metallide oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, aga nitriidid juhivad palju paremini elektrit.Nitriidide elektrijuhtivus on ligi 2 korda suurem karbiidide omast. Nitriididel on sulamistemperatuur samuti madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus kahaneb elemendi aatomnumbri suurenedes, mis näitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele.tehnokeraamiaks kasutatakse tavaliselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN ja BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liialt suur, et tungida metalli kristallivõresse, ja seega nad asendavad nad ainult metalli aatomeid.
Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste on raskendatud. Seepärast kasutatakse omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi tehnokeraamikas vähem normaalrõhul e. rõhuta keemilised ühendid (välja arvatud SiC). paagutust, mis metallipulbrist toodete puhul on tavaline. Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt Täiendav töötlemine omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui meetodeid, milleks on: vastavatel karbiididel. Ka on nitriididel sulamistemperatuur - mehaanilised (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga madalam kui karbiididel. töötlemine), Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega - keemilised (söövitamine), keemilised ühendid
aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja kristallivõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombi- neerituiks, s.o. nad koosnevad mitmest ühendist. Hapnikku sisaldavad rasksulavad ühendid on oksiidid. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad ühendid, mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, boriidid, nitriidid ja silitsiidid. Üleminekugrupi metallide rasksulavail ühendeil karbiididel ja nitriididel on reeglina sisendus- tüüpi ruum- või tahkkesendatud kuupvõre vi kompaktne heksagonaalvre. Mittemetalli aatomid asetsevad metalli kristallivre sees. Mittemetalli aatomite sisenemine metalliaatomite võresse kutsub esile tugevate keemiliste sidemete moodustumise metalli ja mittemetalli aatomite vahel, mis muudab oluliselt komponentide füüsikalisi omadusi. Ühendeil on märksa kõrgem sulamistemperatuur, elastsusmoodul, kvadus ja väiksem joonpaisumisetegur.
did. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad ühendid, sulava ühendi segu. Tüüpilisteks segakeraamika mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, esindajateks on karbonitriidid, oksinitriidid jne. boriidid, nitriidid ja silitsiidid. Karbonitriidid on karbiidi ja nitriidi baasil tard- Üleminekugrupi metallide rasksulavail ühen- lahused või keemilised ühendid. Nad ületavad deil karbiididel ja nitriididel on reeglina sisendus- mõningate füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest tüüpi ruum- või tahkkesendatud kuupvõre vôi vastavaid karbiide ja nitriide. Näiteks on Ti(C,N) kompaktne heksagonaalvôre. Mittemetalli aatomid paindetugevus kõrgem kui TiC ja TiN oma. asetsevad metalli kristallivôre sees. Mittemetalli Simeonid on keerulise koostisega oksinitriidid
boriidid jne), mille sulamistemperatuur on >1500°C. Rasksulavate ühendite omadused sõltuvad aatomivaheliste keemiliste sidemete tugevusest ja kristallvõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse oksiidideks ja hapnikku mittesisaldavateks. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad ühendid, mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, boriidid, nitriidid, ja silitsiidid. Üleminekugrupi metallide (IV...VI grupp) baasil rasksulavail ühendeil karbiididel ja nitriididel on reeglina sisendustüüpi ruum- ja tahkkesendatud kuupvõre või kompaktne heksagonaalvõre. Mittemetalli aatomid asetsevad metalli aatomite vahelistes tühimikes. Metalli ja mittemetalli aatomite vahel on tugevad kovalent- ja ioonsidemed, mis muudab oluliselt komponentide individuaalsust ja füüsikalisi omadusi. Ühendeil on märksa kõrgem sulamistemperatuur, elastsusmoodul, kõvadus ja väiksem joonpaisumistegur.
annaabi.ee 
