õhuhapniku. Jahu küpsetusomadused sõltuvad: jahu jõust 4 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus jahu gaasitekitamise võimest jahu värvusest. Jahu küpsetusomadustest annavad ülevaate prooviküpsetamised. Mida paremad on jahu küpsetusomadused, seda suurem on leiva maht. Nisuleiva ja saia kvaliteet sõltub taigna suhkrusisaldusest. Suhkur moodustab käärimisprotsessis süsihappegaasi, mis kergitab taignat. Suhkrusisaldusest oleneb toote kooriku värvus, sisu maitse ja aroom, poorsus ja pooride suurus. Normaalse kvaliteediga toote saamiseks on nisujahus oma suhkruid vähe, ainult 2–3%, ülejäänud (näiteks maltoos) moodustub taigna ensümaatilisel suhkrustumisel.
Leiva valmistamine Jahutoidud on tähtsal kohal inimeste igapäevases elus. Nagu paljudel rahvastel, nii on ka mordvalastel kujunenud leib igapäevaseks tähtsaimaks peatoiduks. Mordvalased tunnevad nii rukki- kui ka nisujahust valmistatud leiba. Viljaikalduste ajal on tehtud aganaleiba. Rukkileiva valmistamine oli mordva külas üldine veel umbes 20 aastat tagasi. Praegu rukkileiba kodus ei valmistata, küll aga tehakse pirukaid ja teisi saiatooteid. Pidevalt kasvab nisuleiva osatähtsus: varem vaid pühadelaual leidunud nisuleib on nüüd enamikus kohtades muutunud domineerivaks. Rukkileiva tagaplaanile jäämine on tingitud ka Mordva geograafilisest asendist - stepivööndis kasvatatakse enamasti nisu. Varem külvasid nisu ainult rikkamad inimesed. Kehvikud kasvatasid rukist ja seetõttu söödi põhiliselt rukkileiba. Keelejuht Irina Artamanova rääkis sellest nii: Iseloomulik on see, et alati enne leivategemist sõelutakse jahu. Nähtavasti ei
keskaegsetes linnades kohapeal. Õlut on samas ka Saksamaalt sisse veetud. Eestis ning üldse põhjapoolses Euroopas on olnud leib juba viikingiajast peale ääretult olulise tähtsusega. Eestis on olnud kõige olulisemaks hapendatud rukkileib, mida on hakatud valmistama 11. sajandist. Seda saab kindlaks teha rukkiluste abil, mis on kõige olulisem vili, millest on valmistatud hapendatud rukkileiba. Hiljem kui linnadesse tuli palju sakslasi, siis arvatavasti tõid nemad endaga kaasa nisuleiva, mis hakkasid omavahel keskajal konkureerima. Rukkileib oli Eestis kõige tähtsam toit üldse, kuna ühegi teise toiduga ei ole nii spetsiaalset kombestikku olemas kui mõne teise söögiga. Haigused ja nende ravimine Andmeid keskaegsete haiguste ning nende ravimeetmete kohta võime saada jäätmekastide parasitoloogilisest analüüsist, kirjalikest allikatest ning arheoloogilistest leidudest. Lossi tänava jäätmekastidest võeti proove ning sellest suudeti eraldada ka imepisikeste
XXVI Jälle möödusid talvel päevad kui puhata ei saanud. Andres vedas materjali uue rehetoa ja reiaaluse ehitamiseks. Loomadele pidi ka süüa juurde tooma sest omad varud olid juba otsas ja midagi ei olnud ette anda. See kord ei olnud ehitamisel eriti kedagi abis sest ilm oli halb ja loomad ei jõudnu ka eriti palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Suvel lubasid poisid nisuleiva vastu oma leiba tuua aga ikkagi ei toonud. Kui Liisi ütles et ta enam neile laaste ei vii siis tõid poisid tüdrukutele odrakaraskit. Tüdrukud hkkasid uuesti saepuru viima. Kui Mari teada sai lubad ta Andresele mitte öelda. Mari ei lubanud eriti palju viia sest neil endalgi vaja XXVII Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants. Loomadega oli häda, sest nad surid üksteise järgi. Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib
Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Asjad anti üle aia august, kõik toimus aga siis kui töömehed olid söömas või siis töö lõpetanud. Ühel päeval hakkas Liisi kahtlema kas ikka poistele viia saepuru. Poisid küll lubasid siis vastu tuua kui Pearu ehitama hakkab kuid Liisi kahtles siiski. Ta ütles Maretile et tema ei hakka enam vedama. Suvel lubasid poisid ka nisuleiva vastu oma leiba 13 tuua aga ikkagi ei toonud. Maret viis edasi kuid ütles poistele et õde tal enam ei vea. Selle peale lubasid poisid et toovad neile kohe ema tehtud odrakaraskit. Seda nad ka tegidki ning tüdrukud hakkasid uuesti saepuru vedama. Nad jäid aga õhul emale vahele ja rääkisid kõik ära nagu on. Mari ütles et ta ei ole pahane kui ta kõigest kuuleb ja mingit salatsemist ei ole
palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Asjad anti üle aia august, kõik toimus aga siis kui töömehed olid söömas või siis töö lõpetanud. Ühel päeval hakkas Liisi kahtlema kas ikka poistele viia saepuru. Poisid küll lubasid siis vastu tuua kui Pearu ehitama hakkab kuid Liisi kahtles siiski. Ta ütles Maretile et tema ei hakka enam vedama. Suvel lubasid poisid ka nisuleiva vastu oma leiba tuua aga ikkagi ei toonud. Maret viis edasi kuid ütles poistele et õde tal enam ei vea. Selle peale lubasid poisid et toovad neile kohe ema tehtud odrakaraskit. Seda nad ka tegidki ning tüdrukud hakkasid uuesti saepuru vedama. Nad jäid aga õhul emale vahele ja rääkisid kõik ära nagu on. Mari ütles et ta ei ole pahane kui ta kõigest kuuleb ja mingit salatsemist ei ole. Nii saidki tüdrukud edasi neile viia kuid
annaabi.ee 
