- 0,3 mahu % - 0,5 mahu % - 1,2 mahu % 20.Jaekaupluses ei tohi müüa alkohoolseid jooke, mille etanoolisisaldus on - 60 mahu % - 80 mahu % - 98 mahu % 21.Milliste alkohoolsete jookide müük tuleb ära fikseerida kassaaparaadiga? - vähese etanoolisisaldusega - vaid kangete alkohoolsete jookide - kõikide alkohoolsete jookide 22.Kas maks on kolesteroolirikas? - Jah - Ei - On vaid siis, kui seda rikkalikult praetakse 23. Nisuklii sisaldab kiudaineid valku c vitamiine 24. Kui pandipakendil puudub tagatisraha märk - võib vastu võtta, kuid raha ei maksta - ei võeta vastu - kui selleliigistel pakenditel on tavaliselt tagatisraha märk, siis tuleb ka selle pakendi eest maksta raha 25. Milline neist on rasvane kala - angerjas - latikas - koha 26. Millal kontrollitakse kliendi käest saadud sularaha - enne sahtlisse panekut - tööpäeva lõpus
söödetakse pikka aega ühe ratsiooniga. Sugutäkkude söötmine Üle sööta ei tohi. Hein 7-10kg, haljast piiratakse 10-15kg, peeti või porgandit 5 kg, kaera 3-4 kg. Märade söötmine vabal perioodil söödtakse nagu tööhobust 8.-ndast tiinuskuust erisööt - näiteks 1kg heina imetavad märad - kohe vesi ja sool – kosutuseks nisuklii Varsa söötmine Vastsündinu imeb 50-60x öp (200g). Emata varss: lehmapiim-vesi-laktoos v.glükoos, 3 kuuselt puhas piim (iga 2t järel 1l). Varss võõrutatakse 6 kuuselt, märad 2 kaupa sulgu jahu 3kg hein 3kg koplis paarisarv. Sporthobune Sportlik-kultuuriline kasutamine on tänapäeval maailmas kõige rohkem levinud hobuste kasutamisviis
Rauapreparaadid võivad põhjustada ka kõhukinnisust. Kõhukinnisust võivad põhjustada ka stress, vähene füüsiline aktiivsus ja toidu kõrge suhkrusisaldus. Soolestiku kiirenemist soodustab kiudainete rikas toit. Nagu toored juur- ja puuviljad (oluline on juur- ja puuviljade õige pesemine: 30 min panna vili külma vette ligunema, peale seda pesta hoolikalt sooja veega), kaerakliid ja riis. Need kiudained on vees lahustuvad ning aitavad toidul soolestiku kergemini läbida. Nisuklii on ärritaja ja kuna see pole vees lahustuv, võib see muuta väljaheite kõvaks ja kuivaks ning sellel on raske soolt läbida. Teiseks võib hommikusöögile lisada ploome ja viigimarju (puuvilju), kuid mitte töödeldud puuvilju, sest need võivad olla liiga suhkrused. Kolmandaks, juua palju vedelikku, eelkõige vett. Mida enam vedelikku tarbida, seda efektiivsemalt puhastab keha endast välja toksiine (mürke). Juua vett sidruni viiluga, taimeteed, kummel, apteegitill või ingver.
Lammaste söödad Peenkõrreline looduslik hein - parim puisniidul kasvanu. Uttedele 1,2 kg ja jääradele kuni 3 kg/päevas. Talus liskas lehissööt paju-, kase- või tammevihad, männioksad. Kartul 1,5-3 kg päevas - nuumlambale keedetult. Silo- 3-4 kg. Kui on kuivsilo 2-3kg, siis heina polegi vaja. Silo peab olema peenekõrreline. Kaer - pressitult või jämejahuna, max 1kg päevas. Odra- ja maisijahu - nuumikud Nisuklii - imetavad uted Mineraalsööt - 5-10g soola ,3-5g söödafosfaati Loomsed söödad - ei anta. Suvel karjatatakse koplis heinamaa peab olema kuiv muidu tuleb maksekaan. Lihajõudlus Lammaste olulisimad lihajõudlusnäitajad on tapaeelne kehamass, lihakeha mass, tapasaagis, lihakeha morfoloogiline koostis, liha keemiline koostis. Lambaliha kvaliteet sõltub lihaks tapetud lammaste vanusest
annaabi.ee 
