Kui viljatera pealmised kihid tera küljest maha koorime ja ära põletame, tekib tuhk - need viljatera kestad põlevad tuhaks, sellest ongi tulnud väljend "tuhasus". Mida suurem tuhasuse %, seda vähem kooritud tera, seda kiudainerikkam jahu terast jahvatamisel saab. Rukkijahude puhul on skaala selline: Rukkijahu tüüp tuhasuse % Täisterajahu minim. 0,03% madalam terve tera tuhasusest Lihtjahu maksimaalselt 2,0 Kroovjahu maksimaalselt 1,45 Püülijahu maksimaalselt 0,75 Nisujahude märgistamiseks kasutatakse numbreid. Mida väiksem number, seda vähem sisaldab jahu kiudainet ja vastupidi: mida suurem number, seda vähem kooritud tera ja seda rohkem kiudainet jahu sisaldab. Jahunumber 550 saiapakendil ei tähenda seda, et pagaritel oleks küpsetmiseks valida tervelt 550 või veel rohkem jahusorti. Asi ei ole väga keeruline, põhiliselt on kasutusel kaht tüüpi jahu: 550 ja 812. Vanasti, vene ajal olid nimetused vastavalt: kõrgem sort ja I sort.
Peenleivaks nimetatakse rukkipüülist keeduga valmistatud magushaput leiba. Lisanditega leibadeks kasutatakse tänapäeval aedvilju-pähkleid, kuivatatud puuvilju, liha, rosinaid, päikesekuivatatud tomateid, räimi, kartulit jne. Tera- ja seemneleivas kasutatakse mitmesuguseid seemneid ning teri umbes 8% ulatuses jahu kogusest. Nisusegaleivaks nimetatakse leiba, milles on nisujahu rohkem kui poole võrra. Sepiku nime all tunneme tumedast nisujahust, nisujahude segust, nisujahust koos muude jahude või teraviljasaadustega valmistatud küpsetis. Piimast ja piimatoodetest on samuti tehtud põhjalik ajalooline selgitus, näiteks kuidas Nõukogude Eestis elanud lapsed ja täiskasvanud tunnevad eksimatult ära vanad liitrised ja pooleliitrised piima pudelid. Keda muud kui lapsi saadeti defitsiidiaastatel poodi piima järele. Siis olid ju veel eraldi piima-, juurvilja- ja leivapoed nagu ka piima-, juurvilja- ja leivajärjekorrad.
Veel on kirjutatud ideid ja retsepte leiva-saia kasutamiseks.Raamatu alguses on kirjutatud lühidalt leiva ajaloost, eestlaste leivausust , vanu uskumusi ja kombeid jne. Tänapäeva leivad on: Rukkileib-leivas on üle 90% rukkijahu Rukkisegaleib- leib, milles on 50-90% rukkijahu Peenleib- leib, mis on valmistatud rukkipüülijahust Tera-ja seemneleib- leib, milles 8% leivajahu kogusest moodustavad terad ja seemned Sepik- tumedast nisujahust, nisujahude segust ja muudest teraviljasaadustest(kliid, purustatud terad,idud,linnased) valmistatud toode.
Viimaste suhkru- ja rasvasisaldus arvestatud kuivainele on üle 5% (kumbki), samuti kuuluvad nende hulka linnaseleivad, puuviljaleivad, terade ja seemnetega leivad ning muud erileivad. Rukkipüülist valmistatud leibu nimetatakse veel peenleibadeks. Saiade hulka kuuluvad tooted, mis sisaldavad vähemalt 90% nisujahu, mille tuhasisaldus ei ületa 0,9%, s.o. mitte alla tüüp-812. Nisusegaleivad sisaldavad nisujahu 51...89%. Sepikud valmistatakse nisujahu madalamatest sortidest või nisujahude segust või nisujahust koos muude jahudega või teraviljasaadustega (kliid, purustatud terad, helbed, idud, linnased). Saiad liigitatakse liht- ja valiksaiadeks. Viimaste suhkru- ja rasvasisaldus arvestatud kuivainele on üle 5% (kumbki) stritslid, kringlid, pärjad, magussaiad. Pirukad on tooted, kus peenestatud ja maitsestatud täidis ümbritsetakse taignaga ning küpsetatakse või praetakse. Liigitatakse väikesteks ja plaadipirukateks (kinnised ja lahtised)
annaabi.ee 
