katseklaasis, kuid erinevate värvustena, sest tekkinud ühendite anioonid mõjutasid kompleksi/soola moodustumist. 2+ 2+ 3 4 3 3 3 [Cu(NH ) ] [Cu(NH ) ] + NH 2+ 2+ 3 3 3 2 3 [Cu(NH ) ] [Cu(NH ) ] + NH 2+ 2+ 3 2 3 3 [Cu(NH ) ] [Cu(NH )] + NH 4 2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu. Lahus läks naatriumhüdroksiidi lisamisel heledamaks ning tekkis valkjas sade. 4 4 2 NiSO + NaOH NaSO + Ni(OH) b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3 H2O vesilahust. Roheline lahus muutus siniseks, sest tekkis ammooniumsulfaadi kompleks. 2 NH3 H2O [Ni(NH3)6](OH)2 + 6 H2O Ni(OH) + Atsiidokompleksid
Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust, voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab martensiitmuutuse temperatuure. Niklit kasutatakse konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabadest terastes 8-10%. Umbes 10% nikkli maailmatoodangust kulub katalüsaatorite valmistamisele. Nikkel peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikaliskeemiliste omadustega sulamite valmistamisel. NiSO 4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena.
h. ränihape + baariumhüdroksiid H₂SiO₃+Ba(OH)₂=> BaSiO₃+ 2H₂O i. väälishape + alumiiniumoksiid 3H₂SO₃+AlO=> Al₂(SO₃)₃+3H₂O j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat 2HI+K₂CO₃=> H₂CO₃+ 2KI k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid Mg(OH)₂+ CO₂=> MgCO₃+ H₂O l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat 3 LiOH + Fe(NO3)3 = Fe(OH)3 + 3 LiNO3 m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid 3 AgNO3 + AlCl3 = 3 AgCl + Al(NO3)3 n. nikkel(II)sulfaat + magneesium NiSO₄+ Mg=> MgSO₄ + Ni o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine 2CuOH=> Cu₂O+H₂O p. fosforhappe lagunemine 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O q. magneesiumkarbonaadi lagunemine MgCO₃=> MgO+ CO₂ 11.Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida: a. baariumnitraat, d. naatriumoksiid, b. väävelhape, e. kaaliumsulfiid? c. liitiumkloriid, Kirjutage ja tasakaalustage võimalike reaktsioonide võrrandid.
Aniooni rühmareaktsioonid Lisan alglahusele paar tilka AgNO3 lahust. Kuna sadet ei tekkinud, siis ei saa tegemist olla ei Cl- -iooni ega CO32—-iooniga. Järelikult peaks tegu olema SO42— iooniga. Selle tõestamiseks lisan lahusele BaCl2 lahust ja tekib paks valge sade. HCl lahuse lisades sade ei lahustu. Seega on tõestatud lahusest SO 42—ioon. SO42- + BaCl2 → BaSO4 ↓ + 2Cl- Järeldus Tundmatu sool numbriga XIV kujutas endast NiSO 4 (nikkel(II)sulfaati), koosnedes Ni2+-katioonist ja SO42--anioonist.
3 4 2+ + 2 NaOH Cu (OH ) 2 + NH 3 H 2 O + 2 Na + tetraamiinvask (II ) Katse tulemus: Kompleks laguneb ja tekib sade. Lahus oli helesinine, pärast muutus tumesiniseks b) [ Cu( NH ) ] + Zn 3 4 Katse tulemus: Kompleksühendit ei lahustunud ja vasekihti tsinglile ei teki, sest metall ei reageeri komplekstioonidega. 2.3 a) NiSO 4 + 2 NaOH Ni (OH ) 2 + Na 2 SO4 Katse tulemus: Lahus oli roheline, pärast tekkis heleroheline sade Ni(OH) 2 NiSO4 + 6 NH 3 H 2 O [ Ni ( NH 3 ) 6 ] + SO4 + 6 H 2 O 2+ 2- b) heksaamiinnikkel ( 2+) Katse tulemus: Lahus oli roheline, pärast värvus siniseks Atsiidokompleksid 3.1 a) NaCl + AgNO3 NaNO3 + AgCl
NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2 Bi(NO ) ; 0,25 M KI; tahke KI; 0,2 M Pb(NO ) ; Na SO ; CH COONa; 0,2 M Cd(CH COO) 2 3 4 4 3 3 6 4 4 ; küllastatud Na SO ; etanool; 0,2 M ZnSO ; NiSO ; FeCl ; K [Fe(CN) ] ; FeSO ; CuSO ; 2 4 3 AgNO; 1M H SO ; 1M HNO ; katseklaaside komplekt Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Valasin kolme katseklaasi ~2 ml FeNH4(SO4)2 lahust a) Tilkhaaval lisasin 1M H2SO4 lahust kuni punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Siis lisati mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone FeNH4(SO4)2 + NH4SCN Fe(SCN)SO4 + (NH4)2SO4
the ISBN system, and publish books which do not have ISBNs. A large or public collection requires a catalogue. Codes called "call numbers" relate the books to the catalogue, and determine their locations on the shelves. Call numbers are based on a Library classification system. The call number is placed on the spine of the book, normally a short distance before the bottom, and inside. Institutional or national standards, such as ANSI/NISO Z39.41 - 1997, establish the correct way to place information (such as the title, or the name of the author) on book spines, and on "shelvable" book-like objects, such as containers for DVDs, video tapes and software. 13/15 Books on library shelves with bookends, and call numbers visible on the spines
NICAD Nickel-Cadmium NICOLAS Network Information Center OnLine Aid System [NASA] NID New Interactive Display [NEC] + Next ID NIDS Network Intrusion Detection System [Unisys] NII National Information Infrastructure NIM Network Installation Management [IBM] NIMH (NiMH) Nickel-Metal Hydride NIO Native Input/Output + New Input/Output NIPS Network I/Os Per Second NIR Network Information Retrieval NIS Network Information Service [Unix] N-ISDN Narrowband ISDN + National ISDN NISO National Information Standards Organization NISP Networked Information Services Project NIST National Institute for Standards and Technology NITC National Information Technology Center NIU Network Interface Unit NJE Network Job Entry (protocol) [IBM] NL New Line NLB Network Load Balancing [Microsoft] NLE Not Less or Equal NLM NetWare Loadable Module [Netware] NLP Natural-Language Processing NLQ Near Letter Quality NLSFUNC National Language Support Function
annaabi.ee 
