Pleurogeensed kahinad (hõõrdumiskahinad) viitavad pleuriidile. Kiuned on kõrgehelilised ekspiratoorsed helid. Võivad olla põhjustatud distaalsete hingamisteede obstruktsioonist, mida põhjustavad limaskesta turse, viskoosne lima ja bronhospasm (nt astma korral). Striidor on ülemiste hingamisteede obstruktsioonist tingitud kare madalaheliline inspiratoorne heli, kuuldav ka distantsilt (Kallas jt 1999). Hingamipuudulikkuse tunnused on ninatiibade puhitus, düspnoe, hingamise abilihaste kasutamine ja rindkere retraktsioonid ehk sissetõmbed jugulumi ja roietevahelises ning diafragma piirkonnas, raskused söömisel ja rääkimisel. Köha on kaitserefleks, mis on suunatud tahtelisele ja tahtele allumatule kontrollile (Vasar 2004). Köha on kõige sagedasem hingamisteede elundite sümptom. Köhimine on bronhide ja hingetoru mehhaaniline puhastumine limast,
Intubeeritud lapse hingamist jälgitakse pidevalt. Hoolikas palja ilmaga patsiendi jälgimine ja füüsiline läbivaatus on alati esmaseks teabeks patsiendi seisundi hindamisel. See annab ka teavet, kas monitoril kajastuvad näitajad on õiged või võib seal esineda artefakte. Patsiendi naha- ja limaskestade värvus on üheks vere hapnikuga varustatuse näitajaks. Hingamissageduse, rinnakorvi liikumise, hingamise abilihaste kasutamise, ninatiibade puhevuse ja hingamishäälitsuste põhjal saab hinnata lastel esinevaid hingamisraskusi (Gregory 1994). Intubeeritud lapse hingamise hindamisel on oluline arvestada laste vanusest tulenevaid hingamisega seotud iseärasusi näiteks hingamissagedus (vt. tabel 4), tervisest tulenevate põhjustega (näiteks valu) ning muude põhjustega (kas laps magab, on ärkvel jne). Wallis jt (2005) uurimistöö tulemustest selgus, et väikestel lastel esineb rohkem diafragma hingamine
· Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata. Tekivad rindkere ja kõhulihaste sissetõmbed, oigamine, ninatiibade liikumine. Jume muutub sinakaks, tekib vaht huultele. Kaasnevad südame/vereringe ja närvisüsteemi häired. Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25. gestatsiooninädalani sündinud beebid vajavad enamasti kõik raske hingamispuudulikkuse raviks kopsude kunstlikku hingamist. Mida nimetatakse apnoeks? Hingamispeetus Kirjelda asfüksia olemust. Lämbumus (lootel või vastsündinul)
Uurimiskäik: trauma tekke asjaolud (koht, aeg, liik); rindkere, kaela ja kõhu uurimine; hingamisliigutuste jälgimine; auskultatsioon; kaela, rindkere ja õlaliigeste palpatsioon; kõhu palpatsioon; eluliste näitajate määramine (vererõhk, pulssoksümeetria); eluliste näitajate dünaamika jälgimine. Seisundi raskuse indikaatorid rindkeretrauma korral: õhupuudus, hingamise abilihaste rakendamine, ninatiibade hingamine, kõnevõimetus; paradoksaalne segment, naha krudisemine; teadvusehäired, teadvusetus (GCS-i järgi hinnata!); 503 kahvatus, hüpovoleemiline šokk, tsüanoos, süvenev hingamispuudulikkus; rindkeretrauma polütrauma raames. Intratorakaalsed vigastused raske rindkeretrauma korral: 50% kopsupõrutused, 40% pneumotooraks, 32% hemotooraks, 20% südamepõrutus/südame kontusioon, 10% suurte veresoonte vigastused, 10% kopsurebendid, 1% bronhirebendid.