Ergutusmähist toidetakse alalis-vooluallikast, mida sel juhul nim. ergutiks. Tühijooksukarakteristik (joonis 5.3b) Saavutanud nimikiiruse ja hoides seda katse lõpuni suuren-dame sujuvalt ergutus voolu väärtuseni a, millega saavutame ligikaudu 1,15Un tühijooksupinge. Tekiv kõver 1. Seejärel vähendame voolu nullini, siis muudame svoolusuuna ja suurendame väärtuseni b. Saame kõvera 2 mida nim. alanevaks haruks (suurenes jääkmagnetism). Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks
reostaat annab võima-luse ergutusvoolu ja masina põhimagnetvoo reguleerimisks. Ergutusmähist toidetakse alalis- vooluallikast, mida sel juhul nim. ergutiks. Tühijooksukarakteristik (joonis 5.3b) Saavutanud nimikiiruse ja hoides seda katse lõpuni suurendame sujuvalt ergutus voolu väärtuseni a, millega saavutame ligikaudu 1,15Un tühijooksupinge. Tekiv kõver 1. Seejärel vähendame voolu nullini, siis muudame voolusuuna ja suurendame väärtuseni b. Saame kõvera 2 mida nim. alanevaks haruks (suurenes jääkmagnetism). Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja
asendiandurid (resolverid). Harjadeta alalisvoolumootori mehaaniline tunnusjoon erineb sünkroonmootori omast ning on võrreldav tavaliselt harikommutaatoriga varustatud mootori mehaanilise tunnusjoonega. Kui sünkroonmootori kiirus on koormusest sõltumatu (konstantne), siis harjadeta alalisvoolumootori kiirus hakkab koormuse suurenemisel vähenema. Tavaliste alalisvoolumootorite puhul kasutatakse kiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse ergutusvoolu vähendamist, millega koos väheneb masina magnetvoog. Märkigem, et ankru pinget tasakaalustav elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo ja nurkkiiruse korrutisega. Järelikult peab magnetvoo vähendamisel sama elektromotoorjõu säilitamiseks suurenema mootori nurkkiirus. Harjadeta püsimagnetergutusega alalisvoolumootorit saab juhtida ainult staatorimähise kaudu ning ergutusvoogu eraldi juhtida ei saa. Mootori summaarset magnetvoogu saab aga kaudselt
Continuous-operation pöörlemissuuna vaheldumisega. Pidurdus- ja käivituskaod S7 periodic with a high on selles talitluses suhteliselt suured ja mõjutavad oluliselt startup torque and masina soojenemist. electric braking Kiirusmuutlik talitlus Lühikesed nimikoormusvahemikud järgnevad pidevlt Continuous-operation üksteisele nimikiiruse vaheldumisega mingi teise kiirusega. S8 periodic with related Üleminek ühelt kiiruselt teisele on seotud suhteliselt suurte load-speed changes kadudega, mis mõjutavad oluliselt masina soojenemist. Tabelist võib näha, et talitlusviisid S2, S3 ja S6 võimaldavad väiksemat mootori võimsust kui S1, sest nende koormamiste ajal ei saavuta mootori osad lubatud suurimat temperatuuri väärtust
4) magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud takisti abil või ergutusmähise sildamise teel takistiga 5) üheaegselt mitut suurust. Nii võime saada mistahes tööpunkti mehaaniliste karakteristikute n=f(M) tasapinnal pöõrlemiskiiruse ja momendi reaalses muutumispiirkonnas, mis on määratud mootori mehaanilise tugevusega ning jahutus- ja kommutatsioonitingimustega. Rööpergutusmootori (ka sõltumatu ergutusega mootori) ja kompaundmootori pöörlemiskiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse on ratsionaalne vähendada magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud reostaadi, sest ergutusvool on suhteliselt väike (ca 3% mootori nimivoolust}. Pöörlemiskiirust võib aga vähendada ankruahelasse lülitatud lisatakistiga R, milles eralduv soojus on märkimisväärne. Nimetatud meetodite üheaegsel, rakendamisel on võimalik muuta ka vaid mehaanilise karakteristiku jäikust nii, et nimikiirus ei muutu. Jadaergutusmootoreid kasutatakse elektertranspordis, kus mootorvagunil on näiteks kaks
pöörlemissuuna vaheldumisega. Pidurdus-ja käivituskaod S7 Suunamuutlik talitlus (reversseerimiskaod) on selles talitluses suhteliselt suured ja mõjutavad oluliselt masina soojenemist. Lühikesed nimikoormusvahemikud järgnevad pidevalt üksteisele nimikiiruse vaheldumisega mingi teise kiirusega. Üleminek ühelt S8 Kiirusmuutlik talitlus kiiruselt teisele on seotud suhteliselt suurte kadudega, mis mõjutavad oluliselt masina soojenemist. Talitlusviiside S2 kuni S8 põhjalik analüüs näitab, et nende hulgas on kaks eraldiseisvat gruppi: esiteks talitlusviisid S2, S3 ja S6 võimaldavad väiksemat mootori võimsust kui talitlusviis S1 ja
annaabi.ee 
