Raamivälised kirjad raamjoonevälised, raamitagused-(pealkiri, lp seletus, koord.süsteemi info). Raamkirjad-raamjoonel paiknevad kirjad-(kaardivõrku markeerivad numbrid, nomenklatuuri tähised, koordinaatide väärtused). Raamisisesed kirjad (kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal): identifitseerivad kirjad (kohanimi e toponüüm, tähised) ja leppekirjad (iseseisvad, LP täiendavad kirjad). 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Nimetuum-kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga). Liigisõna-kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutanid nimetuumaga. Hargtäiend- kohanime täiendosa, mis lisab korduvale nimele eristuva tunnuse ( Suur(e)-, Väike-, Mäe-). Vana(hargtäiend)-Kalmuse(nimetuum) talu(liigisõna). 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem-igal pinnal riigipiiri sees on hooldaja(riik, maakond, KOV(vald, linn),eramaa)
mäenimed = oronüümid, sh muud pinnavormid (orud, nõlvad, kõrgendikud); koopanimed = speleonüümid. maastikunimed: põllunimed = akronüümid, heinamaade, karjamaade, metsade jne nimed. maa-alade nimed: saared, neemed, poolsaared, rannad, loodusalad; muude objektide nimed: rajatised (nt staadion, sadam), ehitised (nt veski, kõrts), peatused (nt rongi või bussi) Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on äratuntava eesti sõna vorm, kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga, füüsilise isiku nimi (pühendusnimede kohta keelsusnõuet pole). Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju, nt Pimeaia tn. Liigisõna ise ei pea
nt Roogastik, kas see on väiketäheline või kohanimi). Liitnimed. kolm rühma: Primaarnimed K1 + K2 (nominatiivis) Sekundaarnimed K1 + K2 genitiivis + K3 nominatiivis Liittüvelised nimed K1 + K2 genitiivis + K3 nominatiivis Ka talunimed, kus laiendid või kaks nime. Nimekorraldajate liigitus: Determinant = liigisõna. (küla, mets jms) liikide tähistamiseks kaardi peal ei pruugi neid välja kirjutada. Liigisõna asemel objekti liiki tähistanud teisiti. Atribuut nimetuum ja hargtäiend (komponent, mida kasutatakse korduvate nimede eristamiseks Vana-Kuustse, Vastse-Kuustse) (ka muud kohanimed, nt kaks küla kõrvuti). Vaja ka teada nime tekkimise tausta. Nt Kohtla-Järve liitnime, selle järgi, et algselt oli asula, mis tekkis Kohtla ja Järve maadel. Nimetuum see kui jääb puhas nimi järele. Omastavaline. Tüüpiline see, et nende omastavaline on üldistavalt uueks nimetavaks. Võib eristada Henn Saari kaht omastava tüüpi: Kaunas, Kaunase linn
83. Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel? a. Raamivälised kirjad (ntx pealkiri) b. Raamikirjad (ntx nomenklatuuri tähised, koordinaatristide väärtused) c. Raamisisesed kirjad (kirjad kaardiväljal) i. Identifitseerivad kirjad (kohanimi ehk toponüüm, tähised) ii. Leppemärgid (iseseisvad, leppemärke täiendavad kirjad) 84. Millest koosneb kohanimi ehk toponüüm? a. Nimetuum kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga, Lahemaa) b. Liigisõna kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutatud nimetuumaga c. Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristuva tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 85. Millistest komponentidest koosneb järgnev kohanimi (kirjutage iga komponendi taha vastav nimeosa): Vana-Kalmuse talu a
koordinaatsüsteemide info, kasutamise õpetused jne] · raamikirjad (raamjoonel paiknevad kirjad), [kaardivõrku markeerivad numbrid, kaardinomenklatuuri tähised (naaberlehe numbrid), teede suunad, administratiivüksuste nimed] · raamisisesed kirjad (kaardiväljakirjad), [kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal] 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Kohanimi koosneb: · Nimetuum kohanime unikaalosa (Tartu, Pirita, Metsa, Lahemaa); · Liigisõna; Kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki, võib olla nimetuumaga kokku kirjutatud (linn, jõgi, org, mets, niit, tuletorn); · Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem Asutussüsteem Aadress Funktsioonaalsüsteem
nõuded. Kohanime kirjapilt peab vastama eesti õigekirja reeglitele, aga võib kajastada kohapealset (murdepärast) häälduskuju. Võõrkeelse kohanime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjale ja mitteladina tähestikust lähtumise korral olema kooskõlas ametliku tähetabeliga (§ 15 lg 3). Kohanime täiskuju on nime täielik kuju, mis tuleb esitada ametlikus dokumendis. Täiskujusse kuulub nii nimi ise (täpsemalt, nimetuum, nt Karja, Paide, Jaani) kui ka liigisõna, mis näitab koha liiki (linn, järv, mägi, laht jne). Niisamuti võib nimesse kuuluda hargtäiend, mis aitab eristada samanimelisi kohti (vrd Suur-Karja ja Väike- Karja, Kolga- Jaani ja Järva- Jaani). Sama nimetuuma kirjapilt peab kõigis kohanimedes olema ühesugune (§ 15 lg 4). Kui näiteks külanimi on Palase (Raplamaal), siis peab ka selle järgi nimetatud kraav olema Palase peakraav, mitte ,,Pallase peakraav", nagu senises ametlikus nimistus
annaabi.ee 
