lõunaeesti keele puhul aga Tarto-Ma Keel. (Rätsep 2007: 11) Eri rahvaste naabreid nimetatakse sageli kõige lähedasema riigi või elanike nimega. Seepärast nimetavad ka soomlased eestlasi virolainen ja meie riiki Viro. Lätlaste jaoks on eestlased igaunisteks ja Eesti Igaunijaks. Lätlaste piirile oli lähim ugandi hõimlased ja nende maakond Ugandi. Rätsep ütleb, et Võrumaal tähistab sõna ugalane kui last kes kõneleb puudulikult, või sõnakehva ja taipamatut inimest. Idanaabrid nimetavaid meid эстонцы ja meie maad эстония. Autor nendib, et vanades Vene kroonikates on eestlasi koos teiste läänemeresoomlastega nimetatud sõnaga чубъ, kuid nüüdseks on sellel pigem halvustav tähendus. (Rätsep 2007: 12 – 14) 6 2. Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist Maarahvale kui meie eestlastest esivanematele oli üks olulisemaid laensõnu leib, kuna see oli nende igapäevasel toidulaual. Udo Uibo arust võimaldab selle sõna vanust hinnata see, et tal on
leida, mis helisagedused on Johann Sebastian Bachi arvates paremad inimese kuulmise ning heli levimise suhtes. Usun, et Johann Sebastian Bach päris usaldusväärne selles plaanis. Edasi leidsin, et kõige sagedamini on kasutatud Bachi’na keskmise registri noodid. Sellele mina olen leidnud teaduslikke põhjuseid. Keskmise registri noodid on head kuulamise jaoks sellepärast, et nad ei ole liiga kõrged ning ei ole liiga madalad. Just selles vahemiks on kasutanud Bach nii nimetavaid kontrastnoote, sellepärast, et helisagedus ei saa kogu aeg olla samasugune, niimodi heli lihtsalt kaob ära. Minu töös seisab oluline muusika maailmas asi – heli vastu võttmine. Oleks tore, kui muusikud arvestaksid oma teoste kirjutamises heli- ja inimeste kõrva omadusi, et nende jaoks oleks oluline, kuidas inimene nende muusikat vastu võttab. Kasutatud kirjandus Sundberg, J., 1995. Õpetus muusikahelidest. Scripta Musicalia http://www.miksike
musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegeles suviti Puhtus viibides 1920ndail ja 1930ndail aastail Jakob von Uexküll. 1970. aastail tegelesid lindude etoloogiaga Jüri Keskpaik ja Vilju Lilleleht. Parasiitsete kiletiivaliste etoloogiaga, hiljem ka imetajate ja teiste loomade etoloogiaga on tegelenud Aleksei Turovski. Sipelgate etoloogiaga on tegelenud Vambola Maavara ja Ants-
muu 0 1 1 Kokku: 8 16 26 52 16 32 Kokku annetaks sugulase surma või matuse puhul 18% vastanuist, ei annetaks 23%. Inimesi, kes annetaks, kuid ei pea armuande tava vajalikuks, on 59%. Autorile osutus üllatavaks fakt, et venelasi, kes matustel ei annetaks, oli poole rohkem kui eestlasi, keeldujate hulgas on ka end õigeusklikeks nimetavaid inimesi. Enamik Eesti elanikest eelistas varianti ,,võib olla". Tänapäeval on peied väliselt veidi muutunud, mistõttu otsustas siinkirjutaja välja selgitada , kas muutunud on ka surnu mälestamise roll: 48 Tabel 5. Ankeedi neljas küsimus oli ,,mis on teie jaoks surnu mälestamine?", valikud jagunesid järgnevalt: rahvus Eestlased:
annaabi.ee 
