Kui Tsernobõlist tulnud mehed ei hakanud tagasi tulles kohe titte tegema, polnud karta, et nende järeltulija võiks sündida hälbega. Eesti naisi tuumakoldes ei käinud. Järelikult polnud meil ega ole ka tulevikus paanikaks üldse põhjust. Sama tõendavad uuringud Hirosimas, kus aatomirünnaku üle elanud meestel ega järgmise põlvkonna naistel ei täheldatud genofondi muutusi. Miks siis ikka Tsernobõlis käinud mehed kaebasid, et nende väikesed nimekaimud ei taha alati tööasendit sisse võtta? Siin võib olla tegu aatomijaama pärandiga. Aga palju tõenäosem, et põhjus peitub mujal. Teame, et Eestist saadeti Ukrainasse enamasti masinamehi. Veneaegsel autojuhil või traktoristil oli aga voolikuotsast kütuse imemine tavaline asi. Igast lõuatäiest bensiinist-diislikütusest jäi suhu paras ports pliid, mis on üks võimsamaid seemnerakuhävitajaid. Teiseks, sperma vajab valmimiseks kehasoojusest madalamat temperatuuri - egas muidu meeste
Ühes teates on peetud vajalikuks rõhutada järgmist: Ühel paaril ei tohi mitte kaks ühenimelist last olla: ainult üks neist saab sarnasel korral taeva raamatusse kirjutatud. (Ibid) 2.2.1.2. Ühe pere lapsed said ühe nime Meile tundub iseenesestmõistetav, et samade vanemate lastest saab igaüks erineva nime, kuid pole päris võimatu, et taotlusest kõige soodsama nime abil lastele õnne ja pikka elu kindlustada on ka Eestis vennad või õed mõnikord nimekaimud olnud. Selliseid juhtumeid on kindlasti esinenud Saksamaal. Jaroslavli kroonikas leidub 1664. aastast sissekanne kellegi lesknaise laste kohta: Suur Ivashko läks Moskvasse leiba teenima, keskmine Ivashko on 10- aastane, kolmas Ivashko 6-aastane. Krakowis oli ühes perekonnas kõigi üheteistkümne venna nimi Jan. Üldiselt välditi lapse ristimist tema surnud õe või venna nimega, mida on põhjendatud järgnevalt: muidu laps sureb; siis ei saa surnu hauas rahu; nimesaanu näeb surnut
Ja kes tagab, et ta ei tee juba teisel leheküljel viga? Siiski usuti, et enamik supersümmeetrilisi supergravitatsiooniteooriaid olid lõpmatustest vabad. Mingi aja tagant arvamus muutus, kuulutati, et pole mingit põhjust arvata, et supergravitatsiooniteooria on lõpmatusest vabad ja see tähendas, et need teooriad on lootusetult vigased. Hoopis supersümmeetriline stringide teooria pidavat olema ainus tee gravitatsiooni põimimiseks kvantteooriaga. Stringid, nagu nende nimekaimud argieluski, on ühemõõtmelised ulatusega objektid. Neil on ainult pikkus. Stringiteooria kohaselt liiguvad stringid läbi taustaks oleva aegruumi. Stringi lainesäbaraid tõlgendatakse osakestena. Kui stringidel oleks ühtaegu nii tavamõõtmed kui ka Grassmanni mõõtmed, siis vastaksid stringi lained bosonitele ja fermionidele. Sel juhul kompenseeriksid põhiolekute positiivsed ja negatiivsed energiad üksteist nii täpselt, et ei jääks isegi väiksemat liiki lõpmatusi
tee juba teisel leheküljel viga? Siiski usuti, et enamik supersümmeetrilisi supergravitatsiooniteooriaid olid lõpmatustest vabad. Mingi aja tagant arvamus muutus, kuulutati, et pole mingit põhjust arvata, et supergravitatsiooniteooria on lõpmatusest vabad ja see tähendas, et need teooriad on lootusetult vigased. Hoopis supersümmeetriline stringide teooria pidavat olema ainus tee gravitatsiooni põimimiseks kvantteooriaga. Stringid, nagu nende nimekaimud argieluski, on ühemõõtmelised ulatusega objektid. Neil on ainult pikkus. Stringiteooria kohaselt liiguvad stringid läbi taustaks oleva aegruumi. Stringi lainesäbaraid tõlgendatakse osakestena. Kui stringidel oleks ühtaegu nii tavamõõtmed kui ka Grassmanni mõõtmed, siis vastaksid stringi lained bosonitele ja fermionidele. Sel juhul kompenseeriksid põhiolekute positiivsed ja
annaabi.ee 
