Nimedepanek Eestis Ligikaudu viiendik viimasel kümnendil kasutusse tulnud eesnimedest on äpardunud! Eelmisel kümnendil pandi 55 139 eesti soost tüdrukule 4339 üksiknime. Neist 922 nime on äpardunud kas kirjapildi või tähendusvarjundi poolest või on laenatud keelest, kus nimi on kasutusel hoopis poisinimena. Reaalselt kannab neid nimesid 2170 tüdrukut ehk 3,4% sel perioodil sündinuist, kirjutab Postimees. Poiste nimed on üldiselt konservatiivsemad, aga Eestis ei paista see kehtivat. Usutavasti on kõlbmatute nimedega poisse veidi alla 3 protsendi. Nähtavasti vanemate teadmatuse tõttu on eesti tüdrukud saanud nimesid, mis originaalkeeles käibivad hoopis meestenimedena (Keith, Steve, Geir, Jani). Samuti on tüdrukutele antud originaalkeeles kahesoolistena, kuid meil siiski peamiselt mehenimedena tuntud nimesid nagu Chris ja Robin. Lapsevanemate seas on juurdunud arvamine, et nimevallas on lubatud piiramatu o...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................lk 3 1. Onomastika......................................................................................................lk 4 1.1 Onomastika-1 ja Onomastika-2...................................................................lk 4 2.Perekonnanimede panek Eestis.......................................................................lk 6 2.1 Üldine nimedepanek......................................................................................lk 7 2.2.Unikaalsed nimed...........................................................................................lk 8 3. Nimede muutmine ja muutumine....................................................................lk 10 4. Nimede korrastamine ja nimede eestistamise kampaania............................lk 11 Kokkuvõte.........................................................................................
Nimestikke pidid koostama mõisavalitsused. Talu vanim liige valis endale ja lastele-sugulastele sündsa ja mittemõisniku nime. Nimed tuli trükkida formularidele ja viia kihelkonnakohtule revideerimiseks, kust saadeti puhtandeksemplar Kroonupalatisse, kus nimestikud lisati hingederevisjoni materjalide lisaköitena. Ilmselt on algse venitamise tõttu hiljem toimunud rutuga nimedepanek, sest on näha nimedesüsteeme: sarnased algused või lõpud (nt -well). Perekonnanimede allikatest suurem osa kajastab varasemaid lisanimesid. Jaani kihelkonnas näiteks 20% on pärit talunimedest, 20% eesnimedest, 50% apellatiividest (amet, loom jms). Eriti Põhja-Eestis pandi kampaania korras sarjade kaupa, mistõttu on tekkinud sarjanimed, nt Rooma nimed Albinus, Angelus,
aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis. Koos priikslaskmisega pandi eestlastele ka perekonnanimed. Rannarootsi vabatalupoegadel olid need juba ammu, ka mõnedes eesti kihelkondades olid valgustuslembesed mõsnikud juba perekonnanimesid pannud. Samas leidus ka piirkondi, kus ka pärisorjusest vabastamise järel läks nimedepanek visalt. 1836. aastal pandi aga kõigile talupoegadele sundkorras perekonnanimed. Uusaeg: · Eesti 19. sajandi esimesel poolel. Krimmi sõda Nikolai I valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832. aastal võeti vastu Vene protestantlik kirikuseadus, mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kirikute iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kirikule
annaabi.ee 
