I= U/R R= U/I R= 20/2= 10A 7.Milline aine õpikus lk 155 toodud tabelites on suurima ,milline väikseima elektritakistusega? Väikseima eritakistusega on hõbe ning suurima eritakistusega on klaas. 8.Vasta küsimustele . 1)Ühe juhtme pikkus on 20 cm, teise pikkus on 1,6 m .Juhtide aine ja ristlõikepindala on samad. Kumma juhi takistus on suurem, mitu korda? Teise juhi takistus on 8 korda suurem. 2)Juhi pikkused ja ristlõikepindalad on samad .Esimene juht on valmistatud nikroomist ,teine volframist. Kumma juhi takistus on suurem, mitu korda? Esimese juhi takistus on suurem, 20 korda. 3) Kuipalju ja kuidas muutub juhtme takistus, kui seda venitatakse kaks korda pikemaks? Takistus suureneb 2 korda . 9. Kasuta graafikut ja leia kui suured on juhtide 1 ja 2 takistused. Antud Lahendus: U1= 5V U2=15V Leian R1? I1=2A I= U/R R=U/I R=5/2 = 2,5 I2=2A Leian R2?
ning keemia-, nafta-, toiduaine-, ja tekstiilitööstuse seadmete valmistamiseks. [1, p. 209] Joonis 1. Monellmetallist valmistatud flants [4] 6 2.2. Nikroom Nikli ja kroomi sulam. Sisaldab 65...80% niklit ja 10...30% kroomi, lisanditena räni, alumiiniumi, tihti ka rauda ja muid elemente. Nikroomile on iseloomulik suur kuumuspüsivus ja eritakistus (Joonis 2). Nikroomist valmistatakse elektriseadmete küttekehi. [5] Joonis 2. Nikroomtraat [6] 2.3. Nimonik Koosneb vähemalt 50% niklist, 20% kroomist ning titaani ja alumiiniumi lisanditest (Joonis 3). Väga kuumuskindel ning tänu sellele kasutatakse seda materjali gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades. [1, p. 210] Joonis 3. Turbiiniratas [7]
Kroomi lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomi sisaldav teras on tugevam, kõvem, vastupidav keemiliste reaktiivide toimele ja korrosioonile. Kroomiga kaetakse tihti pindu, sest kroomitud pind on kulumisele ja korrosionile vastupidavam ning väga dekoratiivne. Kroomitud pindu kasutatakse nii auto-, lennuki- kui ka aparaadiehituses. Nüüdisajal on populaarne ka käekellakorpuste, kellarihmade, kööginõude(pilt 4) ja auto ilukilpide(pilt 2) kroomimine. Kroomi sulamitest nikroomist (nikli ja kroomi sulam) ning kromaalist (kroomi ja alumiiniumi sulam) tehakse elektriahjude ja -pliitide küttekehi.Kroomi kasutatakse ka värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks nüüd, aga kroomvärvaineteks.. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomi kasutatakse ka naha parkimisel. Kroom inimorganismis
U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kergesti. Alaldatav vahelduvpinge rakendatakse anoodi ja katoodi vahele. Kui anoodil on positiivne pinge katoodi suhtes, siis anood tõmbab katoodist eraldunud elektronid endasse, tekitades voolu. Kuid kui anoodil on
detaili pinnal, kuhu tensoandur paigaldatud on, siis see määrab ka staatilise karakteristiku ΔR = f(P): Takistustensoandur algtakistus on väga suur – mitusada oomi. Suhteline tundlikkus arvutatakse valemist η = ΔR/R/Δl/l. Konstantaani puhul on see 1,9 – 2,1. Takistustensoandurite kasutamise puhul tuleb arvesse võtta, et nad mõõdavad pingeid ainult baasalal l. Ehituselt on takistustensoandur konstantaanist, nikli või molübdeenisulamist, legeeritud nikroomist vms. materjalist traat või lintvõre (viimane võib olla ka pooljuhist), mis liimitakse või kõrge temperatuuri puhul keevitatakse uuritava keha pinnale (joonis 0.2.7). 5/27 jklng3.sxw Traadi läbimõõt on 0,02 – 0,05mm. Mõõt l nim. tensoanduri baasiks (l = 5 – 50mm). Fooliumist takistustensoandurid valmistatakse õhukesest hõbeda ja kulla, vase ja nikli sulamitest, konstantaanist jm..
annaabi.ee 
