Üheks kõige armastatumaks dekoratiivmaterjaliks muutus kuld. Maalingutel kujutati peamiselt maastikuvaateid ja lahingustseene. Aleksandri ja Nikolai (1825 1855) ajastul valmistati serviisid peaaegu kõikidele Peterburi residentsidele. Neid iseloomustasid erinevad stiilisuundumused. Teiste hulgas andis endast teada ka vene suund. Vene vanaaja asjatundjast arheoloogi F. Solntsevi projektide kohaselt valmistati tehases serviis Moskva Suure Kremli palee jaoks, samuti suurvürst Konstantin Nikolajevitsi serviis. 1844. aastal, seoses keiserliku portselanitehase 100. aastapäevaga, asutati tehases muuseum, mille kogusid täiendati Talvepalee laoruumidest toodud esemetega. Aleksander II (1855 1881) ei pakkunud, erinevalt tema eelkäijatest, portselan isiklikku huvi. 19. sajandi 70. aastatel portselani tootmise maht vähenes, säilis üksnes juba Paul I ajal tekkinud komme teha õukonnale lihavõtte- ja jõulupühadeks kingitusi, põhiliselt aga jätkas tehas tööd lossiladude täiendamiseks
professorit (konsultant, spioon jne) üles otsima, kuna tema olevat Berliozi mõrvas süüdi. Inimesed üritasid teda rahustada, rääkides, et ta olevat kõigest sokis ja et see on täiesti normaalne. Bezdomnõi ärritus selle peale, tekkis mäss ja mehele kutsuti järgi auto, millega ta toimetati vaimuhaiglasse. VI peatükk Tegelased: poeet Rjuhhin, Nikolajevist (23-aastane), doktor Rjuhhin jõudis koos Nikolajevitsiga hullumajja. Tuli doktor, kes uuris Nikolajevitsi. Alguses teda vaimuhaigeks ei peetud, aga kui Nikolajevits rääkis neile konsultandist ja et too olevat kohtunud Pontius Pilatusega, siis pandi talle diagnoos: skisofreenik. Nikolajevits kutsus endale politsei järgi ja tahtis lahkuda, kuid talle tehti uinutav süst ja viidi palatisse. Rjuhhin lahkus hullumajast ning naases restorani, oli juhtunust nördinud. VII peatükk Tegelased: Stjopa Lihhodejev e. Stepan Bogdanovits (Varieteeteatri direktor), Woland (musta
õigesti elada. Dostajevski mõte : elu mõte ei seisne õnnes, vaid tões, kannatus ei alanda, vaid ülendab vürsti ja tema ideed meie silmis. 1. Ühel Novembrikuu lõpul sõitsid Peterburi varssavi rongis 3 meest: Vürst Lev Nikolajevits Mõskin , Ragozin Parfjon ja ametnik Lebedev, Peterburi poole. Nad ajasid rongis omavahel juttu ja rääkisid üksteisele oma elulood ja huvitavamad sündmused. Kui nad peatusesse jõudsid kutsus Ragozin Nikolajevitsi enda juurde ja lubas talle soojemaid riideid ja raha anda , kuna Nikolajevits oli end ennem reisi kehvalt varustanud. 2. Vürst Nikolajevits läks kindral Jepantsinile külla, kelle naine oli kauge sugulane Vürst Nikolajevitsile. Ta rääkis ennem Jepantsinile jutule minemist teenritega juttu. Teenrid kahtlustasid et ta on tulnud raha küsima. 3. Kindral võttis ta viisakalt vastu. Nad rääkisid üksteisega natuke aega , ja
Sakslased said enda alla suure osa Poolast ja 14 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 15 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 16 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 94 9 Baltimaadest, aga ka Ukrainast ja Valgevenest. Tsaar muuhulgas isiklikult määras vägede ülemjuhataja kohale oma nõbu, suurvürst Nikolai Nikolajevitsi, kes aga, olles küll pädev, ei mänginud pea mingit osa plaanide ja strateegiate moodustamises. Kuigi ta oli vägede ülemjuhataja, olid tal suured vastuolud tolleaegse sõjaministri Sukhomlinoviga ning nende omavaheline võitlus mõjus armee efektiivsusele küllaltki laastavalt.17 Kui ühel hetkel asus tsaar ise oma nõbu Nikolai asemele vägede ülemjuhatajaks, tuli armeele kaotusi veel juurdegi. Tsaar oli sõjaasjade suhtes võhiklik ja andis strateegiate osas vale nõu
annaabi.ee 
