Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütreke" oli väga elutruu ja oli täpselt nagu päris laps ... ainult ebatavaliselt hall. See oli väga ilus, kuigi alguses tundus värvuse tõttu ebareaalne. See teos mulle väga meeldis ja jäi meelde. Adamsoni teosed võrreldes teiste teostega olid väga põhjalikud ja rohkem viimistletud. Võis isegi ilma kirja vaatamata oletada milline on meesskulptori tehtud.
paehoone, mille arhitektiks oli Glehn ise. Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama, rikastades loodust omatehtud puunikerduste ja moraalitõdesid vahendavate sildikestega. Allkorruse esiku ja kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid ja mõtteterad. Ladina-, kreeka-, prantsus-, vene- ja saksakeelsete tekstide kõrval leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!" Von Glehn ei nikerdanud ainuüksi eriskummalist mööblit. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. 1910. a alusatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida huvilised võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid kasutati õunahoidlana. Lossipark 19
lukuga kapp, milles asunud ka kallihinnalised portselanist sööginõud, milledele Glehn ise olevat pildid ning mustrid peale maalinud. Tänaseks on see kapp hoiul tähetornis lossi ligidal. On teada, et tolle sama kapi võtmeketi ning oma enda uuriketi olevat Glehn välja lõiganud ühest puujupist, nii et kett jäi pidev,üks lüli teise sees. Palju on kirjeldusi nikerdatud puuskulptuuridest, maalidest ja kirjaridadest, mis hakkasid aja jooksul valminud lossi seinu kaunistama ning kuidas ta nikerdanud puust laudu ning toole, mille sisse teinud enese ning oma pereliikmete figuure. Glehnile olnud kombeks öelda, et:"Terve inimene on see, kes magab ööpäeva jooksul 3 tundi."- see annab ka põhjenduse tema poolt tehtud teoste ning tööde rohkusele. Lossi põhiplaan on veidi kaootiline. Samuti läbilõige, kui siseneda lossi peauksest, hoone mäepealselt küljelt ning läbi korruse maja vastasküljele minna, satud hoopis lossi kolmandale korrusele oru poolt vaadates
mägimassiiv. Mäetippu peeti kohalike poolt pühaks enne kristlike hoonete kerkimist. Samas mäetippude vahel asub 1025. aastast pärinev ning üle maailma kuulus "Monestir de Montserrat'i" klooster, mis on muuhulgas ka Kataloonia usukeskus. Leedi Montserrat pühapaik ja klooster asuvad 720 meetri kõrgusel. Roomlased kutsusid seda paika ,,saehambuline mägi". Montserrat klooster sai kuulsaks tänu pühale Neitsi Maarja kujule, mille olevat nikerdanud Püha Luukas ja mille olevat Barcelonasse toonud Püha Peetrus aastal 30 p.Kr. Montserrat' Jumalaema kuju ümber on ehitatud kompleks. Leedi Montserrat on maailma üks kuulsaim "Must Madonna". Hiljutised uuringud on selgitanud, et algselt ei olnud see kuju musta värvi. Uurijad usuvad, et aegade jooksul on küünlasuits leedi Montserrat valge naha mustaks muutnud. Sajandeid on sealset Musta Madonnat kutsutud "La Moreneta" - "must nahk"
15 nimetatud ühtegi arhitekti nime, Ehitis on seostatud ainult suurmoguli varalahkunud abikaasa nimega. Tadz Mahal on ehitatud üle 320 kilomeetri kauguselt karjäärist toodud marmorist, kuid ta ei ole sugugi üleni valge, nagu osa piltide järgi võiks arvata. Tuhandeid vääris- ja poolvääriskive on inkrusteerinud marmoripinda, samuti on kasutatud musta marmorit kalligraafiliste kaunistuste loomisel. Osavad meistrid on nikerdanud marmorisse kauneid azuurseid mustreid, mis heidabad dramaatilisi varje, kui päike neile langeb. Alguses olid mausoleumil hõbedast uksed, kullast käsipuud ja pärlitega kaunistatud lina katmas valitsejanna kenotaafi. Vargad ei ole suutnud vastu panna sellisele kiustatusele ja paljud on püüdnud kätte saada marmorisse inkrusteeritud juveele. Hoolimata röövlite tekitatud kahjust on Tadz Mahali ületamatu ilu säilinud.
annaabi.ee 
