Vähesed alguses kummutid ellu jääda, nii teenetemärgi tehnikat enne 1200 on vaid oletus, kuid kujundused jms, mida arutati eespool Viking kummutid oleks ilmselt asjakohane. Sest hiljem kummutid, olenemata teenetemärgi tehnika oli kõige levinum oli vaadeldaval perioodil tõenäoliselt kasutatakse sellest kuus pardal kummutid tähtajaks. See oli nii ka juhul, kui kaunistus tehnika oli sobimatu keskmise; ees üks ellujäänud kuus pardal rind on täielikult kaetud madalreljeefne nikerdamist tüüpiline neljateistkümnes. Kuus pardal kummutid tunduvad olevat haruldane, piiratud varasel perioodil, kuid see võiks olla, sest ellujäänud kummutid on palju tõenäoliselt on need, mis olid rikkalikult kaunistatud ja hoolikalt väärikas läbi aegade, mitte utilitaarne artikleid, mida kasutati enne katki, siis ära visata. 6 Viking kirst Viking kirst on väga sarnane kuus pardal rinnus. Kaks otsad
Vana-Rooma Sivert Tähe Tugines Vana Kreeka mööblile Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. Mööbli dekoreerimiseks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats - Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD - Väikesed ümarad, looma jala kujutistel seisvad lauad - Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast - Jalad olid kaunistatud lõvi ja pantri pea ja käppadega · TOOLID
· Sisekujunduses esinesid välisarhitektuuri elemendid: portaalid, sambad ja pilastrid · Seinu katsid marmorplaadid või stukkpaneelid · Põrandaid katsid marmormosaiik · Tugines Vana Kreeka mööblile · Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust · Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. · Mööbli dekoreeeimieks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev kangad, padjad · Palju nipsasjakesi, marmor- ja pronkskujud, klaasfiguurid · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett (Kreeklastelt üle võetud); - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad (pronksvultar) - Uhke figuraalne peatugi ,taanduv - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats
.. ruumid järjestikku, proportsioonis, ja kassett lagi. Skulptuurid ja kappiteelid. Tähis oli veel värvilisus, (sinine punane), põran oli mosaiigiline, avade kujundus, mõrand oli valgustatud, läikiv, ehk lihvitud mamor. Kreeka elamud- megaron. Üheruumiline, ruumi keskel oli kolle mille kohal oli laes suitsu ava. Seinad oli krohvitud, põrand oli tambitud savist või kivi plaatitest. Kreeka mõõbel- säilinud esemetest, pähel, tamm, seeder, oliivipuu. Osati nikerdamist, ornamentikat, vineerimine, odava puidu väärtuslikumaks muutmine, katmine metalli ja luud. Mosaiigi meetodit kasutati. Kõige odavam oli värvitud mööbel. Voodit kasutati nii puhke ja söömis diivanina. Vooluud, palmi lehtede sarnane ornamentika, seeda kantsid voodi jalad. Laud oli tavaliselt neljakandiline, massiiven, kolmel neljal jalal, allapoole aheneva kujuga, erinevatest materjalidest ning jalag olid nikerdusi täis. Iste mööbel- tavaliselt oli kast
hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsaim kujur oli Donatello (1386-1466) Sündis Firenzes, villatöötleja pojana. Puidust nikerdamist õppis ta arvatavasti ühelt tolle aja kuulsamalt skulptorilt, kelle juures ta töötas. Tema varasemates töödes avaldub gooti stiili mõju. Hilisemat aega iseloomustavad antiikse skulptuuri põhimõtete kasutamine. Donatello on realist, koguni naturalist, ta ei põrka tagasi ka inetuse kujutamise eest, kuid jõulise realismiga ühendab ta võimsa stiilitahte ja monumentaalsuse tunnetuse, mis annab tema töödele suursuguse ilme.
servadega merekarbi motiiv. Dekoor oli vabalt ja sümeetriliselt voogav, hoogne, plastiline, lilled- buketid, võib öelda , et oli romantiline, meeleline, orgaaniline. Et sahtli uksed ja piirid oleks märkamatud, kasutasid Ebenistid rokokooväänlao´id varjamiseks. Louis XVI ajal mööbel oli rohkem daamilik, heledam, kergem, madalam, peenem. Et sahtli uksed ja piirid märkamatuks jääks, kasutasid Ebenistid rokokooväänlasid. Nikerdamist kasutati vähe, täiustati just mosaiigi tehnikat, moes oli lakkmööbel, mida tegid kuulsaks vennad Martinid. 18. saj. Hakkati uut mööblit signeerima, näiteks daamide kirjutuslauad, tualettlauad peegliga, mida kasutati pigem nipsasjade demonstreerimiseks, kõrge silindrikujuline sekretärikapp, lugemis/käsitöö kapid. Laudadel olid siledad jalad, lainetavad külgedel, kumer raam. Ka kummutid olid endiselt populaarsed, jalad olid saledad, ning sulasid korpusega kokku.
kl Elulugu Michel Sittow on silmapaistvamaid varasema renessanssi kunstnike, kes on ka seotud Eestiga. Ta sündis Tallinnas 1469. Aastal. Tema isa, Clawes van der Sittow(Suttow), oli samuti maalija ja nikerdaja, kes töötas Tallinnas aastast 1495, kuni oma surmani 1482. aastal. Lapsepõlves õppis Michel maalimist ja nikerdamist oma isa töökojas Tallinnas. Tõenäoliselt oli tema arenemise juures oma osa ta onul, Tallinna Dominikaanikloostri meistril Dominicus Sitaul. Kloostril olid head sidemed Brüggega, kust osteti risa kunstiteoseid, nende seas ka altar Hans Memlingi ateljeest
Rasked elutingimused ei kõigutanud teda, päeval ta õppis, õhtul istus hilisööni raamatukogus ja täiendas oma teadmisi ja silmaringi. Pingutusi kroonis edu. 1876. aastal ergutati Adamsoni preemiaga büsti eest ,,Anatoomia". Ta sai kiitva hinnangu oma õpingute eest skulptuuriklassis. 1877. aastal avaldati talle kiitust ,,Apollo pea" eest, eest õpilastööde näitusel määrati talle väike hõbemedal vahareljeefide ning põletatud savist büstide eest. Kuna akadeemias puu nikerdamist ei õpetatud, töötas ta selle kallal iseseisvalt. 1878. aasta sügisel eksami perioodil hinnati kiitusega Adamsoni vahakompositsiooni ,,Sokratese surm". Järgmise aasta kevadel sai Adamson rahalise preemia vahareljeefi eest ,,Kleopatra sõidab vastu Antoniusele", mis kujutab noort naist oma kaaslastega lillegirlandidega kaunistatud laevas. 1879. aastal määrati Adamsonile suur hõbemedal vahast voolitud töö eest, mille nimi oli ,,Kristuse ristimine Ristija Johannese poolt".
,,Angelite". XIIIXIV sajandist peale on Bulgaariale kuulsust kogunud selle riigi ikoonimaalijad. Weliko Tarnowo maalikunstikooli kasvandikud, kellele õpetatakse kõige tähtsamaid ikoonimaalikunsti võtteid, viljelevad idakiriku kunsti. Bulgaarias armastatakse nukuteatrit ja seda viljeletakse väga laialdaselt. Seda peetakse mitte üksnes laste, vaid ka täiskasvanute meelelahutuseks. Bulgaarlased harrastavad iidsetest aegadest erisugust käsitööd: vasesepistamist, puust nikerdamist, pottsepatööd. Bulgaarias Petrici linnas elas kunagi kuulus selgeltnägija Vanga, kes suutis tulevikku kuulutada. Rahva eripärad. Bulgaarlased on lihtne, tõsine, paljukannatanud rahvas. Selles riigis on kõik ühte põimunud korruptsioon, inimeste südamlikkus, vastutulelikkus. Bulgaarlased on väga külalislahke rahvas. Paljud kasinalt elavad bulgaarlased võtavad meeleldi vastu külalisi, kandes neile lahkelt ette kõik paremad palad, mis hetkel kodus leiduvad
annaabi.ee 
