a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida: 1)Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid *Laeva viimne ohe, *Laine ainuke suudlus *Aja lend, *Koit ja Hämarik 2)Portreed: * J. Köleri büst 3)Realistlikud kalurielu-kujutised *Hülgekütt Pakri saarelt 4)Monumendid *Russalka, *Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus *L. Koidula mälestussammas Pärnus
Õppis 1870. aastate teisel poolel Peterburi Kunstide Akadeemias. 1866 läks Pariisi, kus veetis mitu aastat, käis korduvalt ka Itaalias. 1890. aastate algusest elas peamiselt Peterburis, sai tuntud portreeloojaks (1907 sai akadeemiku tiitli). 1918. aastast kuni surmani elas Eestis. Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. 1) Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid · Laeva viimne ohe · Laine ainuke suudlus · Aja lend · Koit ja Hämarik 2) Portreed · J. Köleri büst (NB! büst rinnakuju) 3) Realistlikud kalurielu-kujutised · Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920
Õppis 1870. aastate teisel poolel Peterburi Kunstide Akadeemias. 1866 läks Pariisi, kus veetis mitu aastat, käis korduvalt ka Itaalias. 1890. aastate algusest elas peamiselt Peterburis, sai tuntud portreeloojaks (1907 sai akadeemiku tiitli). 1918. aastast kuni surmani elas Eestis. Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. 1) Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid · Laeva viimne ohe · Laine ainuke suudlus · Aja lend (Allegoorilised tööd enamasti kaunite naisefiguuride kujul) · Koit ja Hämarik 2) Portreed · J. Köleri büst (NB! büst rinnakuju) 3) Realistlikud kalurielu-kujutised · Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L
Adamsoni stiil küpseski Pariisis, kuhu kunstnik siirdus 1886 mitmeks aastaks. Adamsoni parimad teosed on väikesed naisfiguurid, mille põhisisu on kaunite kehavormide imetlus ja vähevarjatud erootika, näiteks "Laeva viimne ohe", "Aja lend" või "Laine ainuke suudlus". Adamsoni stiil on voolav, maaliline, elegantne, aga mõnikord pealiskaudselt teatraalne. Adamson valitses meisterlikult erinevaid skulptuuritehnikaid ja materjale, aga eriti virtuooslik oli ta pirnipuu nikerdajana. Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid, eriti sõjaväeosadele ja laevadele. Nähtavasti ilusaim nende hulgas on 1906 püstitatud "Russalka", mis Tallinna rannas tänaseni mälestab 1893.a. tormis Soome lahte uppunud samanimelist sõjalaeva.. Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat monument Romanovite dünastia 300 a. juubeli auks, kuid 1917.a. likvideeris revolutsioon tellija ja lõpetas Adamsoni karjääri Venemaal
Adamsoni parimad teosed on väikesed naisfiguurid, mille põhisisu on kaunite kehavormide imetlus ja vähevarjatud erootika, näiteks “Laeva viimne ohe”, “Aja lend” või “Laine ainuke suudlus”. Adamsoni stiil on voolav, maaliline, elegantne, aga mõnikord pealiskaudselt teatraalne. Adamson valitses meisterlikult erinevaid skulptuuritehnikaid ja materjale, aga eriti virtuooslik oli ta pirnipuu nikerdajana. Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid, eriti sõjaväeosadele ja laevadele. Nähtavasti ilusaim nende hulgas on 1906 püstitatud “Russalka”, mis Tallinna rannas tänaseni mälestab 1893.a. tormis Soome lahte uppunud samanimelist sõjalaeva.. Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat monument Romanovite dünastia 300 a. juubeli auks, kuid 1917.a. likvideeris revolutsioon tellija ja lõpetas Adamsoni karjääri Venemaal. Eestis, kuhu kunstnik 1918
annaabi.ee 
