Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd. Hüdroenergiat tunti Mesopotaamias ja Vanas Egiptuses, kus niisutust kasutati juba 7. aastatunandel e.m.a. ja veekella ehk klepsüdrat 2. aastatuhande algul. Vanas Roomas kasutati saeveskeid vilja jahvatamiseks jahuks ning puidu ja kivi saagimiseks. Samal ajal Hiinas olnud Hani riigis kasutati vesiveskeid samuti laialdaselt, näiteks vee pumpamiseks niisutuskanalitesse. Alates 20. sajandi algusest kasutatakse seda terminit peaaegu eranditult koos hüdroenergiitakaga. See on inimkonnal koos ülekandeliinide rajamisega võimaldanud elektrit kasutama hakata selle tootmise kohast kaugel. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja
sõjalaevana. Syracusia olevat olnud antiikaja suurim laev, Athenaeusi väitel mahutas see 600 inimest ja sisaldas muuhulgas kunstlikke aedu, spordisaali ja Aphroditele pühendatud templit. Kuna nii suur laev laseks kerest sisse suurel hulgal vett, töötati välja Archimedese kruvi, et eemaldada lekkinud vett. Archimedese masin koosnes pöörlevast kruvikujulisest terast silindri sees. Seda keerati käsitsi ja võidi kasutada ka vee ülekandmiseks madalast veekogust niisutuskanalitesse. Archimedese kruvi kasutatakse tänapäevalgi vedelike ja granuleeritud tahkiste, nt kivisöe ja teravilja pumpamiseks. See võis olla ka Babüloni rippaedade kastmiseks kasutatud kruvipumba edasiarendus. Archimedese kuumuskiir Teise sajandi autor Lucian kirjutas, et Sürakuusa piiramise ajal (214-212 eKr) hävitas Archimedes vaenlaste laevu tulega. Sajandeid hiljem mainib Anthemius Archimedese relvana põletavaid klaase. Mõnikord ,,Archimedese kuumuskiireks"
tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara
Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus. Kastmisvesi juhitakse kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus või limaanniisutus). Kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Valgniisutus: Kõrgemal asuv veehoidla, kust vesi suunatakse niisutuskanalitesse, mis kulgevad maapinna kõrgemaid punkte mööda. Vesi lastakse kastetavale alale ribadena. Sealt voolab vesi ise edasi kastetavale alale. Mehhaniseeritult lastakse vesi ajutiselt niisutusvõrku, mida reguleeritakse lüüsidega. Ajutine niisutusvõrk rajatakse igal aastal enne külvi. Tänapäeval kasutatakse ka niisutuskraavide asemel raudbetoonrenne. Vaguniisutus: Kasutatakse rühvelkultuuride ja aedade kastmisel. Tasandatud alale tehakse adraga vaod (15-20 cm)
tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara
(vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus, limaanniisutus). See on kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Kuigi pindmise niisutuse osatähtsus järjest väheneb, on see praegu veel asendamatu ariidses kliimas ja riisikasvatuses. Üheks suuremaks pindmise niisutuse puuduseks peetakse liiga suurt töökulu. Pindmist niisutust püütakse mehhaniseerida kastmisagregaatide kasutuselevõtmisega. On välja töötatud automaatsüsteemid vee andmiseks niisutuskanalitesse ja kraavidesse. Pindmine niisutus on võimalik vaid hästi tasastel aladel, mida looduse leidub harva. Vajadus maapinda tasandada muudab antud niisutusviisi kalliks. Mullasisese niisutuse korral viiakse kastmisvesi otse taimejuurte piirkonda. Selleks paigaldatakse mulla ülakihti veeväljalaskeavadega plastmassvoolikud (imbniisutus). Voolikud võib paigutada ka maapinnale ja varustada tilgutitega, kust vesi tilkhaaval välja pääseb ja kohe mulda imbub (tilkniisutus). Mullasisese
annaabi.ee 
