kulub 9 kuni 11 kuud · Levinud peaaegu kogu troopikas. KOOKOSPALMI KASVATAMINE · Väga soojanõudlik taim · Võib kasvada veepiiri ääres, ei saa kasvada ilma sagedase niisutamiseta. · Põua puhul uued lehed ei avane ja vanad lehed kuivad ära. · Kookospähklite koristamine ei ole kerge töö: tuleb ronida palmi otsa ja luuviljad alla visata.
Hiljem tekkis UusBabüloonia ja uus kuningas Nebukadnetsar II valitses ka väga hästi ja alistas Süüria, Palestiinia ja Mesopotaamia. Ta ehitas Babüloni linna uuesti üles ja Babülon oli kõige uhkem linn. Aastal 539 ekr alistus Babüloni linn pärslastele. Assüüria riik muutus teistest märksa tugevamaks 900 aastat ekr. Assüüria asus Mesopotaamia põhjaosas. Assüürlased olid kaua aega tegelenud juba põlluharidusega, mida sai teha ka kunstliku niisutamiseta. Assüüria kuningad olid erakordselt sõjakad. Peaaegu igal aastal rünnati kedagi. Assüürlased läksid sõtta rauast relvadega ja kaitserüüdega. Neil olid ka sõjavankrid, ratsamehed ja jalavägi. Assüürlased vallutasid Egiptuse, Babüloonia, Palestiinia ja Süüria. Assüüria kuningate võim oli piiramatu. Pealinn oli Niieves, kus asus kuningaloss. Kuningalossi seinu kaunistasid kivisse raiutud reljeefid ( reljeef on osa kivi
KASTMINE, VÄETAMINE, KOBESTAMINE Hooldustööd seisnevad kuiva ja palava ilmaga kastmises ning 2-3 väetamises suve jooksul mineraal- ja orgaaniliste väetistega, pärast neid töid aga kobestatakse maapinda. Esimene väetamine toimub 2. pärislehe faasis, teine 4. lehe ja kolmas väetamine väätide moodustamise faasis. Mineraalväetised antakse ümber taime 8-10 cm sügavusele. Kuni reavahed pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4 kultiveerimist, aga niisutatavatel põldudel kultiveerida peale iga niisutamist. https://www.youtube.com/watch?v=CWzkU_ueHCE – Freesimine, väetise pritsimine taimedele. https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje VÄETUSPLAAN Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg. Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca
Linn ehitati just sinna, kus ta asub, sellepärast, et seda kasutati sadamana roomlaste poolt. Riigi pealinn asub samuti Atlandi ookeani ääres, jõe Bou Regreg suudmes. Seda on kasutatud ja kasutatakse samuti siiamaani sadamana. Rabat'is asuvad riigi tähtsaimad tööstused. 7. Tööjõud 44,6% Maroko tööealistest inimestest tegeleb põllumajandusega, enamasti kasvatatakse otra ja nisu. Kirde-Marokos saab teha seda ilma niisutamiseta, sest seal on piisavalt niiske. Atlandi ookeani rannikul kasvatatakse ka tsitrusvilju, oliive ja veini-viinamarju, seda teha sinna ehitatud kaevude abil. 19,8% Maroko tööjõust on tööl erinevates tööstustes ja tegeleb tootmisega. Maroko tööealisest elanikkonnast 35,5% kuulub teenindusse. Tööealisest elanikkonnast peaaegu 10% ehk siis andmete järgi 9,8% on töötud. Nende osakaal pole väga väike, kuid pole ka eriti suur.
-2 ja juulis 23 kraadi ja Lõunas vastavalt 2 ja 25 kraadi. Aasta keskmine sademete hulk on 500-600 mm.Dorbutsas sajab 450mm aga mida kõrgemal mägedes seda rohkem ka sademeid(kuni 1200mm) Lumekate võib kesta 10 päevast 200 päevani. 10-20 päeva Musta mere ranniku aladel ja kuni 200 päeva mägedes. Bulgaarias madalikud on ülesharitud, aga mägedes on säilinud võsa ja metsa ligi 35 riigi pindalast on kaetud sellega, kuna paljudes kohtades ei ole maa vilelus võimalik ilma niisutamiseta. Lõuna pool Maritsa jõe orus kasvatatakse ekspordiks tubakat, vähesel määral maisi ja viinamarju. Bulgaarias on tugevalt arenenud veinindus. Peale tubaka eksportimise eksporditakse ka veine. 5 Maavarasid leidub riigis päris palju. Energeetilstes maavaradest leidub pruunsütt ja ligniiti, väheses koguses ka naftat ja maagaasi neid leidub põhjas. Metallimaakidest on
annaabi.ee 
