Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt. Pilgutamine on vajalik selleks, et pisaravedelik niisutaks silma, vastasel juhul jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Ent kui organismis on infektsioon olemas, antakse see edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb ka siis, kui silm pole näiteks küllalt niiske. Uurimused näitavad, et arvutiga töötajatel esineb silmakaebusi umbes kaks korda rohkem kui muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu
rohkem. Kõige suuremaks probleemiks on lühinägelikkus. Sagedamini esinevaks haiguseks on ka silma sidekesta põletik e. konjuktiviit. Kaebuseteks on: Silmade väsimine Kuivuse või võõrkeha tunne silmas Peavalu ARVUTI MÕJU SILMADELE(3) Arvuti ekraani vaatavd inimesed üskisilmi ja silmade pilgutamine kipub ununema. Pilgutamine on vajalikselleks, et pisaravedelik niisutaks silma. Distants silmade ja ekraani vahel peab olema 50 kuni 70 cm. Parem oleks kui ekraan asuks silmadest kaugemal. Mida lähemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine koormab silmi. Soovitatakse, et tähed arvuti ekraanil oleksid 5 mm kõrgused. Pidevat tööd arvutiga ei tohiks päevas olla üle 3 tunni. Võimaluse korral tuleks teha lühikesi pause ja lõdvestus harjutusi. SILMALIHASTE TREENIMINE Enamus harjutusi on lihtsad, mida saab teha
silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus. Uurimused näitavad, et arvutitöö tegijatel on silmakaebusi umbes 2 korda rohkem. Kaebused on kõigepealt muidugi silmade väsimine, aga ka kuivuse või võõrkeha tunne silmas, samuti peavalu. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pilgutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Silmanägemisele oleneb ka valgustus, arvuti tuleks sättida täpselt valgustuste vahele, mitte otse nende alla, sest siis on silmade pingutamine väiksem. 2.2 Mõju randmetele ja sõrmedele Valu randmes ja sõrmedel põhjustab vale tooli kõrgus, klavituuri liiga kõvasti vajutamine ja hiire vale kaugus kehast. Arvuti taga töötades võivad käed olla asetatud
Veekindel ripsmetušš püsib kauem, kuid seda on tülikam eemaldada. Müügil erinevates toonides: must, pruun, sinine, punane, violetne ja roheline Kulmupliiatsid Kulmupliiatsiga saab kulmukaart rõhutada. Loomuliku tulemuse saavutamiseks võiks kasutada juustega sama tooni pliiatsit, või siis (blondide juuste puhul) veidi tumedamat tooni. Huulevärvid Huulepulka valides tuleks pöörata tähelepanu ka sellele, et see kaitseks ja niisutaks huuli ning oleks põsepunaga ühes värvitoonis. Jagunevad: - kontuurpliiatsid - huulevärvid - huuleläiked Kontuurpliiatsid ja huulepulgad Kontuurpliiatsid: kasutatakse huulte kontuuri rõhutamiseks, kuid aitavad ka vältida ka huulevärvi laialivalgumist. Pliiats valitakse mitte rohkem kui tooni võrra huulepulgast tumedam Huulepulgad: Huulepulgad on müügil mattidena, poolmattidena või läikega
Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb,näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha arvutiga. Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele.
Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt. Pilgutamine on vajalik selleks, et pisaravedelik niisutaks silma, vastasel juhul jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Selle uurimustöö teema valisin sellepärast, et tihti räägitakse, et arvuti kasutamine rikub silmi ja kuna mina ise kasutan arvutit väga tihti, siis tahtsin uurida, kui ohtlik arvuti kasutamine tegelikult on ja mida peab tegema, et seda leevendada või ära hoida. 3 Erinevad silmahaigused
annaabi.ee 
