A T E A D Näide parasvöötme niiske U kliimaga ala veebilansist P = sademed; Ep potentsiaalne aurumine; S Ea tegelik aurumine; D niiskusvajak; G niiskusvaru; R vee liig (moodustab äravoolu) Thornthwaite'i kliimadiagrammid erinevate kliimatüüpide näitel: A - kõrb (d; Arizona); B - niiske kontinentaalne e. subhumiidne (sh, Nebraska); M C niiske lähistroopiline e. humiidne (h; Louisiana) A A B C A T E A
lamminiitudele iseloomulik taimestik. Luhaniitude taimestik koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja võsastike liikidest. Kohati on ka madalsoo liike ning hiljem lisandunud aruniitude liike. Luhtadele on iseloomulik märjemate kasvukohtade liikide esinemine suhteliselt kuivalembeliste liikide koosluses, mida soosib üleujutusreziim ja mullas kauem säiliv niiskusvaru. Samas võib ka niiskuslembeste liikide hulgas leida ka kuivemate kasvukohtade taimi. Luhaniitudel kasvab tarna, aruheina, kaseheina, maarjaheina jt. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lamminiitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Vesiroos 6 Majandustegevus Võhandu jõe peal korraldatakse kanuumatke.
Mulla struktuur säilib Puudused: Konkurents mullaniiskuse ja toitainete pärast rohukamara taimestiku ja sõstrapõõsaste vahel Kulutused sobiva niiduki muretsemiseks Rohukamar kipub levima põõsareale Rohukamar võib olla soodsaks keskkonnaks sõstra haigustele ja kahjuritele Üldiselt võiks noores istandikus hoida reavahed kultiveerimisega mustad, nii läheb kogu mullas olev toitaine- ja niiskusvaru põõsaste kasvuks. Põõsaaluste kobestamine Frees Põõsaste lõikamine Vajavad iga-aastast lõikamist, eriliigid vajavad erinevat lõikamist. Eestis lõigatakse sõstrapõõsa oksi peamiselt käsitsi. 50 cm aiakääridega, lõigatakse välja maapinnani, tüügast jätmata. Alternatiiv: masinlõikus nt Soomes ja teistes Põhjamaades. Saab lõigata lamanduvaid ja põõsast väljaulatuvaid oksi, kuid masin ei suuda ise otsustada, milliseid oksi on vaja lõigata
ohtu pinnavesi ja jääkahjustused. Vaod aetakse kas tervele põllule või ainult sellele osale, kus kahjustuse oht on kõige suurem. Vagude ajamiseks tavalisem riist on muldamissahkadega vaheltharimiskultivaator. Vagude perved tasandatakse, sest muidu takistavad nad vee valgumist vagudesse. Mida raskema lõimisega on muld, seda tihedamalt tuleb vaod ajada. Kui mullad ei ole kivised, võib kevadel orast äestada. Äestamine purustab mullakooriku, hävitab umbrohte, säilitab mulla niiskusvaru ning eemaldab talvega hävinenud või haigestunud taimed. Äestada tuleb diagonaalselt või risti külviridadega, muld ei tohi märg olla. Äestatakse kohe kui muld on sedavõrd tahenenud, et see mureneb, ning ei kleepu äkkepulkade külge. Optimaalne aeg on umbrohtude tärkamise aeg. Kuusiku katsebaasi andmetel suurendab orase äestamine talinisu saaki 6% võrra. Raske lõimisega muldade rullimine ei ole alati tarvilik.
Sügavalt haritud Külvatakse esimesel Põuaajal kasta Parim on teha seda kuiva kui ka juurvili. Juurvili kuni Täiskasvanud taimed võivad huumusrikkad keskmise võimalusel Pealseid saab kasutada ilmaga 20cm pikkune, hallikas, talvituda kasvukohal raskusega mullad Tähtis on hea niiskusvaru toiduks kui taimel on 5-6 Lehti lõigates võib siselehed kollakasvalge Kõrge temperatuur Eelviljadeks ei sobi porgand, Seemneid võiks enne pärislehte alles jätta kasvuperioodil pidurdab seller, pastinaak leotada ööpäeva toasoojas
5 Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees.
5 Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees.
annaabi.ee 
