teiste mikroobide arengut. ( hapukapsas) Soolamine on kuivsoolamine, märgsoolamine ja segasoolamine. Soola peab olema 20% toiduainete kaalust. Külmutamine on kiire, mugav, lihtne, säilitab toiteväärtust. Suured valgu ja tselluloosimolekulid lõhustuvad ja muutuvad paremini omastatavaks. ( hernes, uba, kapsas, porgand ) Kuivatamine veetustumine Suurem osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kala, liha, aedvilja tuleb kuivatada 12-14%-lise niiskussisalduseni. Puuviljad ja marjad 15-25%-lise niiskussisalduseni. Kuivatada võib: paberil päikese käes, plaadil leiges ahjus, pliidi kohal või soojenduskapis. Lehtköögivilju kuivatatakse kõrgel temperatuuril mitte üle 90 kraadi. Mahlakad ja paksemad köögiviljad enne blanseeritakse, siis kuivab kiiremini ja jääb loomuliku värvusega. Algul madalal pärast kõrgemal temperatuuril. Mina kasutan ettevõttes selliseid eel töötlemisviise:
seda protsessi nimetatakse ka vaigutamiseks) 4. Pärast kiumassi vedeldamist ja selle kontsentratsiooni reguleerimist vormitakse sellest ühtlane kiudpoogen (toorplaat), mille pinnakiht kaetakse peenema kiumassiga. 5. Toorplaat saadetakse (normaalne kuivussisaldus ca 30%) transportööril kuumpress- kuivatisse kuivama, mis koosneb tavaliselt 20-30 korruselisest plekkplaatide kihtidest. Pärast kuumkuivatust ca 165°C juures ja konditsioneerimist 8% niiskussisalduseni juhitakse plaadid edasi mõõtusaagimisliinile. 6. Lõpuks plaadid lõigatakse soovitud mõõtudesse, sorteeritakse ja (vajadusel korral) viimistletakse. MDF pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Tootmise skeem MDF -i kasutus Kuna MDF ei ole välitingimustes kuigi tugev ongi peamiseks tarbijaks mööblitööstus. MDF i on heade akustiliste omaduste pärast kasutatakse seda ka helitehnika
Konstruktiivsed võtted • Puit eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga • Isoleerimine (krohvimine) Antipüreenid – süttimist tõkestavad immutusained • Ammoniumfosfaat • Boor ja boorhape Tulekaitsevõõbad ja –värvid • Vesiklaas + täitematerjal • Võõbad savi, lubja kloorkaltsiumi baasil PUIDU KUIVATAMINE Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab tasakaaluniiskuseni – niiskussisalduseni, mille juures auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus Puidu kuivatamise viisid on: • Õhkkuivatamine • Kamberkuivatamine • Elektriline kuivatamine EHITUSMATERJALID 15
Puuduseks on see, et toode vajab peale vaakumit täiendavat steriliseerimist. Kondenseerimist kasutatakse kondenspiima ja mahlakontsentraatide tootmiseks. 13 3.7. Kuivatamine Kuivatamine on üheks toiduainete konserveerimise meetodiks, mille puhul suur osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kuivatatakse 12-14 %-lise niiskussisalduseni. Nii on tagatud kuivatatud toodete pikaajaline säilivus. Sõltuvalt kuivatatava materjali omadustest, kasutatakse erinevaid kuivatamise meetodeid. Kuna protsess nõuab suurt energiakulu, on soovitav eelnevalt osa niiskusest eraldada pressimise, tsentrifuugimise, filtreerimise või aurutamisega (kondenseerimisega). Kasutatavad kuivatid võib jaotada tunnel-, lint- ja pihustuskuivatiteks. Tunnelkuivatis on materjal õhukese kihina liikuvate konteinerite riiulitel.
tuletõkket.On olemas tuletõkke ja niiskuskindel plaat,mida kasutatakse ehituses.pituumian puitlaastplaadid on niiskuse tõkkest eelnimetatud materjal ja nad on pruuni värvi. Puitlaastplaatide valmistamise tehnoloogia 1. Laastmaterjali või saematerjali peenendamine laastudeks vastavale fraktsioonile 2. Laastude sõelumine vastava suuruse järgi 3. Laastude kuivatamine 4-6% niiskussisalduseni 4. Laastmassi segamine liimvaiguga 5. Plaatide vormimine ja pressimine temperatuuril 140-150 kraadi c ning rõhu 10-30kg toorplaadi paksus on alati kaks korda suurem 6. Plaatide mõütu saagimine plaadilõikesaagidel ehk formaatsaagedel Antud plaaadid on kõik pealistamata,väljastatakse kalibreeritud ühepaksuseks lastud. Puitlaastplaatide füüsikalisi omadusi iseloomustatakse järmiste näidetega: a
tasakaalustub ümbritseva õhu niiskusega. Seega võib kuivanud puit niiskust hiljem uuesti juurde võtta ümbritsevast keskkonnast, kui viimase niiskus on selleks küllalt suur (puidus olev ligniin on aine, mis imeb enesesse niiskust). Hügroskoopsus on puidul halvaks omaduseks, sest puidu niiskuse muutumisega kaasnevad ka kuju ja mõõtmete muutumine ning väheneb vastupanu mädanikuseentele. Kui puitu kuivatada niiskussisalduseni 0% hakkab ta kohe endasse imema ümbritseva õhu niiskust (joonis 43 A). Esmalt imendub niiskus puidu rakuseina, kuid seda ainult teatud piirini, kuni rakusein niiskusest küllastub. Küllastuspiir (Wkp) saabub kõikidel puuliikidel umbes 30% (W=30%) niiskussisalduse juures (joonis 43 B). Sellisel juhul on rakuseinad maksimaalselt niiskusest küllastunud ja rakusein pundub. See seletabki asjaolu miks puit paisub.
puitu. Kuivades puit kahaneb, niiskudes paisub. Seda saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt. Enamasti kaasneb sellega aga erinevate paikade erinev kahanemine, siis võib toimuda kaardumine, kõmmeldumine, lõhenemine. Seega kasutatakse puutöös toakuiva puitu, sest samades tingimustes teda ka enamasti kasutatakse ja hoitakse. Küllastuspunkt- kus puit hakkab taastama vabaniiskust e koguma niiskust rakudesse ja nende vahele (30%) Peale materjali palgist välja saagimist tuleks ta kuivatada 20% niiskussisalduseni e õhukuivaks, et putukkahjustuste eest kaitsta. Akustilisus- puit on heade akustiliste om, meil üks tuntum nt kuusk. 25 cm paksune betoonsein summutab heli 56 dB (kaal 600 kg/m2), 5 cm paksune puitsein tapeetitult summutab heli 34 dB (kaal 30 kg/m2). Seetõttu kasutatakse teda sellegi poolest rohkelt ehituses, sest kergem, lihtsam ja odavam vastavalt vajadusele kasutada, hingab. Soojusjuhtivus- puit on poorse ehituse tõttu halb soojusjuht.
annaabi.ee 
