2) kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: 3.2. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105°C juures, õhukuivasid, vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W - W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Purustav Keskkon jõud d: Mõõtmed survetuge alfa Survetugevus [N/mm2] Niiskuse Ristlõike Immut./ [mm] vusel K3020 Prk nr pikikiudu Õhkkuiv/
K3012 redutseerimiskoefitsent, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikeha: - Kuivatatuid püsiva massini 105C juures - Õhukuivasid - Vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelool toodud valemeid. 3.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20x20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f()
Rs,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] 2) Kui niiskussisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati valemit (6). Rs,12=Rs,w/K1230 (6) K1230 redutseerimiskoefitsent, mis on männil 0,45 Peale survetugevuse määramist määrati nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistati välja sõltuvus Rs,w W graafikus 4.4. Saadud survetugevused redutseeriti hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.3. 4. Katse tulemused 4.1 Puidu liik - mänd 4.2 Niiskusesisalduse määramine Tabel 4.1 Proovikeha Kuivatatud/ Niiskuse sisaldus [%] Proovi-keha mass [g] õhkkuiv/ nr enne peale vees immut.
Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3. 4.3. Puidu survetugevugevuse määramiseks koormatakse erinevad proovikehad ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti jooksul. Jäädvustatakse purustav jõud ja arvutatakse survetugevus valemiga nr 4. Pelae katsetamist arvutatakse saadud survetugevused ümber standartniiskusele vastavalt ealnevale niiskussisaldusele. Kui proovikeha niiskus on alla hügroskoopsuse piiri (30%) siis kasutatakse valemit nr 5. Kui niiskussisaldus on üle hügroskoopsuse piiri siis kasutati valemit nr 6. 4.4. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981 N/min)
Rs,12 = 30 K 12 (Valem 6) 30 Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis on 0,45 männil Rs,w - Survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2] Peale survetugevuse määramist määratakse proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w -W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveral 4.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. Survetugevus määratakse proovikehadega, mille ristlõike mõõtmed on 20*20 mm ja pikkus kiu suunas 60mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20*20mm. Koormamise kiirus 100 kgf/min. Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon. Joonestatakse graafik
Juhul kui proovikeha niiskussisaldus on alla hüdroskoopsuse piiri (30%), kasutatakse valemit 5, vastasel korral kasutatakse valemit 6. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse kolme erineva niiskussisaldusega proovikehi: 105 oC püsimassini kuivatatud; õhkkuivad ja veesimmutatud. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W W (graafik 1). Saadud survetugevus redutseeritakse hiljem 12% - lisele niiskussisaldusele, kasutades valemit 3. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 4. Valem 4: RS = F / (a * b) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] Arvutus: Proovikeha nr. 4. a = 18,2 [mm] b = 19,0 [mm] F = 0,1 * (117 * 5000) / 300) = 195 [N] RS = 195 / (19,0 * 18,2) * 100 = 56,40 [N/mm2] Valem 5: RS,12 = RS,W (1 + * (w 12))
Niiskusisalduse mõju määramiseks uuriti 3 erineva niiskussisaldusega puidust proovikeha. Esimesed proovikehad olid õhukuivad. Teised olid kuivatuskapis olevad kehad, mille kuivatus toimus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Samuti katsetati puitu, mis oli vees immutatud. Kui survetugevus on määratud, leitakse nimetatud proovikehade niiskusisaldus ja sõltuvus 𝑅𝑠,𝑤 – w. Survetugevused redutseeritakse 12 %-lisele niiskussisaldusele. 4.4. Valemid Tiheduse määramine: 𝑚𝑤 𝜌𝑤 = 𝑎 ∗ 1000, [kg/m³] (1) 𝑤 𝑏𝑤 𝑙𝑤 • 𝑚𝑤 - proovikeha mass [g] • 𝑎𝑤 , 𝑏𝑤 , 𝑙𝑤 - proovikeha mõõtmed [cm] Tihedus puidule veesisaldusega 12 %: 𝜌
kasel ja lehisel 0,40. Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w %[N/mm2] 4.3.2 Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105ºC juures õhukuivasid vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade siiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w w. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid 5 ja 6. 4.4. Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f()
parandustegur, mis on 0,04 Rs,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] 2) Kui niiskussisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati valemit (6). Rs,12=Rs,w/K1230 (6) K1230 redutseerimiskoefitsent, mis on männil 0,45 Peale survetugevuse määramist määrati nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistati välja sõltuvus Rs,w W graafikus 5.4. Saadud survetugevused redutseeriti hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Saadud tulemused märgiti tabelisse 5.3. 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm.
materjali eri osadel eri omadused(kevad,sügispuit jne).Anisotroopne-füüsik parenhüümrakkudest,need on kuubi- või prismataolised ,leidub peam omad erinevus eri suundades,nt kahanemisel ja paisumisel,tugevuses ja säsikiirtes,aga ka vaigukäikude seintes,kus nad eritavad vaiku.Nende töötlemisel.Hügroskoopne-materjal muudab ja ühtlustab oma niiskust elusrakkude sisuks on tav protoplasma ja rakumahl,ka ainevahetuse tooted vastavalt ümbritseva õhu niiskussisaldusele ja temperatuurile.Reoloogne- nagu pikaajalisel mõjul võivad puidu väliskuju ja mõõtmed muutuda.Nt puittala tärklis,rasvad,polüsahhariidid(liitsüsivesikud),vaigud,parkained(tanniin).Puidu pikaajalisel koormamisel.Vedelike transport tüves-juurte kaudu toim piki kiud mood ligikaudu 60% puidu mahust ja ül on anda puule maltspuidu välispoolset osa.CO2 assimil. Tagajärjel süsivesikud juhitakse niine tuge
redutseerimiskoDstant, ja lehisel0,40. mifiimmisetulemusedon toodudpunktis 5.3. Survetugevuse 4.3.2Niiskussisaldusemoiu uurimisekskasutalaksekolrne ednevaniiskussisaldusega proovikehi: kuivatatudpiisiva massini105'C juures, 6bkkuirasidja veesimmulatuid. Pealesurvetuge,use maErami$maiirataksenimelatudkehadeniiskussisaldusja joonistatakses61tu1'us &,*-w. Saadudsurvetugerusedredutseeritakse hiljem 12%niiskussisaldusele,kasutadeseelpool toodudvalemeid. S61tu!usRs,*-wmiimi kohta on toodudgaafikul I lisas 1. 5. Katsetulemused 5.1Niisku$isaldusemaaramine Tabel 5.I . Proovikehadeniiskussisaldusemiitamine Niiskuse Prk Puidu Masss sisaldus,To m liik kuivatatud6hkkuiv Uksik Keskmine 1T mAnd 5-73 6.27 9.4
kuivatatud, on samuti harilikult lõhnatu. Kreosoodiga immutatud puitu ei saa kunagi täiesti lõhnavabaks, kuid mõni aasta peale immutamist pole lõhn enam nii häiriv. Puidu niiskus Puidu lagunemise põhjuseks ei ole kunagi tema vanus- hoides puitu kuivana peab ta vastu aastasadu. Puidu üks suurimaid probleeme on seotud tema hügroskoopsete omadustega, st materjal muudab ja ühtlustab oma niiskust vastavalt ümbritseva õhu niiskussisaldusele ja temperatuurile. Tegemist on puidu negatiivse omadusega mida ei ole praktiliselt võimalik eemaldada, küll aga vähendada (erinevad puidukaitsevahendid). Elavate puidurakkude protoplasmas on kuni 80% vett. Maharaiutud puidus mõjub puidu niiskuse olemasolu negatiivselt, halvendades puidu tehnilisi omadusi: 1. toores puit on raske; 2. kuivatamata puit mädaneb kiiremini, samuti mõjuvad kiiremini hallitus ja teised struktuuri lagundavad seened; 3
puitvooder ja ka täiesti läbi mädanenud otsasein. Palkidelt oli eemaldatud ka läbi pehkinud (pehme) palgi väliskiht. Mõõtmised tehti niiskusmõõturiga Gann Hygrotest LG 3 koos pinnaanduriga B50 ja torkeanduriga M20. Mõõtmised tehti hoone kahest nurgast ja kahest küljest visuaalselt tuvastatud kahjustuste järgi. Mõõtmisele eelnenud ööpäeval ei olnud sademeid Tulemused Vundamendi pinnaniiskus oli suhtelisel skaalal „märg“, mis vastab betooni niiskussisaldusele 5…6% (massiprotsentides). Palkide niiskussisalduse seos kõrgusega vundamendi pinnast on toodud Joonis 2.19. Sellelt on näha, et vundamendist kuni 10 cm kõrgusel ületas puidu niiskussisaldus puidu küllastusniiskuse (~30%). Kõrgusel 10…40 cm väheneb niiskussisaldus kiirelt ja on kõrgemal stabiilselt 13…16 %. Maja põhjaküljel on niiskussisaldus 3 % võrra madalam kui lääneküljel. Niiskustase seinas langes märgatavalt palkide vahe kohal, samuti langes niiskussisaldus
annaabi.ee 
