sooja nagu seda raskemad materjalid teeksid, näiteks betoon. Samuti on suure mahumassiga puit tugevam. Puidu tihedust ja seega tema kvaliteeti on võimalik hinnata ka puu aastaringide arvu järgi tüve ristlõike radiaalsuuna 10 mm ulatuses. Puidu tugevus, soojuspidavus ja mõõtmed olenevad suuresti puidu veesisaldusest ehk niiskusest, seega on antud näitaja puidu suhtes väga oluline. Antud laboriöös saadi kuivatatud puidu niiskussisalduseks 3 %, õhkkuivade proovikehad keskmiseks niiskussisalduseks 7,1 % ning immutatud proovikehadel saadi selleks 86,5 %. Kirjanduses on väla toodud, et kuiva puidu märgumisel kaasneb puidu paisumine, mahukahanemine ning seetõttu muutuvad ka puidu lineaarmõõtmed eri suundades. Pikitüve 0,1-0,3%, raadiussuunas 3-6 % ning tangensiaalsuunas on selleks vahemikuks umbes 6-10 %. Puidu tugevust mõjutavad puidu niiskussisaldus, temperatuur ning jõu koormamise kiirus. Näiteks pikaajalisel koormamisel väheneb puidu tugevus 40 %
9 Vees immut. 21 22 462 7,5 87,68 0,45 16,2 36 10 tihe 20,6 22 453,2 7 60,41 0,45 15,4 34,2 11 Vees immut. 21,76 20,62 448,69 4 79,86 0,45 8,9 19,8 12 hõre 20,7 21,9 453,33 4,5 82,44 0,45 9,9 22 Graafik 4.4 5. Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5%. Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 454,6 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 41 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel
tihedus, liiva niiskussisaldus ja liiva terastikuline koostis. Liiva puistetiheduse keskmiseks kahe katse korral saime 1266,4 kg/m3. Liivad, mille puistetihedus on üle 1200 kg/m3, on tegemist kõrge kvartsisisaldusega liivaga. Neid võib leiduda ka eesti karjääridest. Tavaliselt kasutatakse betooni ja ehitussegude valmistamiseks 1500-1600 kg/m3 puistetihedusega liiva. Liiva terade keskmiseks tiheduseks saime 2525,3 kg/m3 ning liiva niiskussisalduseks 18,5 %. Liiva tühiklikkuseks saadi 49,9%. Betooni täitematerjalina kasutatakse liiva, mille tühiklikkus on umbes 40%. Sellest ja puistetihedusest võime juba järeldada, et seda liiva väga ei sobi kasutada betooni täitematerjalina. Kruusaterade hulgaks 8 mm sõelal jäi 0,28% ning 4 mm sõelal 0,74%. Peenusmooduliks tuli 2,7. Selle järgi saame oletada, et tegu on jämeliivaga. Sõelkõver jäi Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 antud
4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1962/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1962 N/mm2 6 Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5% (hõre) ja 9,6% tihe. Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 497 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 49 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest puitu ei katsetatud tema küllastuspunkti läheduses ja sealt edasi piisavalt erinevatel
Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp. Mikroobide võimaliku arengu madalam piir niiskussisalduseks -taskaalus 70%õhu suhtelise niiskussisaldusega. Toodete säiliamisel õhu temp. Alandades võib õhus olev vee aurküllastuda ja sadeneda toote pinnale-mik.kasv. Lahustunud ainete konsent: Rakusisesne osmootne rõhk-toiduainete riknemist põhj,bakterid 5-15 atm, mullabakteritel 50-80 atm.Aspergilluse perel kuni 200 atm.Kõrgem kui toitekeskkonnal. Plasmoptüüs-raku seina purunemine vee tõttu tsütoplasmas, rakk hukkub. Plasmolüüs-raku dehüdratiseerimine, ei saa piisavalt toitaineid
postide,palkmajade ja sildade valmistamiseks.tänapäeval toodedakse kuusest mis on jalapeal kuivanud ristvineeri. · 2)õhk kuivatamine-siin kasutatakse puitmaterjali pinda ümbritseva õhu loomuliku liikumist toimub tavaliselt välisõhus,puitmaterjal laotakse hõredasse pinda ehk staablisse ja kaetakse pealt ning kaetakse pealt mingi sademekaitsmega.virn peab asuma maapinnast 250-450 mm kõrgusel.puitu lastakse seista kuni ta on muutunud õhkkuivaks mille niiskussisalduseks on 15-20 protsenti.õhkuivatamise ellised 1)ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid. · Õhkkuivatamise puudused 1) pikk kuivatamise aeg keskmiselt 20-40 ööpöaeva 2)kuivatamine sõltub aaastaajast3)niiskussisaldust ei saa alla 15 protsenti . 4)kuivamise ajal peavad suured puiduvarud jääma seisma ja see on majanduslikult kahjulik.n:okaspuidu seamaterjali kuivatamise kestvus õhkuiva olekuni järmiselt .
annaabi.ee 
