· Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved Põllumajandus: Nisu, mais, kartul päevalill, sojauba, suhkrupeet Suuremad USA, venemaa, Kanda Loomakasvatus: lambad, lihaveis, veised Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas
(v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: suht külm -5°C …+5°C • Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe • Sajab: 200-400 mm, kevadel. Probleemid: tolmutormid, tulekahjud, erosioon- uhtorud Kaitse: metsaribade istutamine Taimkate • Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel. • Taimed kohastunud lühikese kevadega. • Õitsevad lühikese aja jooksul, et enne põuda viljuda. • Niiskusevaru maa-alustes osades: paksudes juurtes, mugulates, sibulates. • Seemned pähikutes: kõrrelised, pujud, stepirohi. • Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli. • Väikesel maa-alal kasvab palju liike, sest taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest). • Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta. Loomastik on liigivaene, peamiselt on ainult närilised, roomajad, väiksed kiskjad ja
metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond. Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. PAEKIVI Paekivi ehk paas on Eesti rahvuskivi, mida leidub maa põhjaosas ja saartel. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu kogu Eesti mandriosa ja saarte põhjarannikut ning mitmel pool kaevandatakse seda ehitusmaterjaliks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure
mäetööd toimuvad valdavalt soo-, raba- ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond . Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. Kuna kõige vähenõudlikumaks puuliigiks on harilik mänd, siis rajatud metsakultuuridest 83% moodustavad männikud. Tulekaitse seisukohalt on istutatud vahele ka lehtpuuribasid. Mändide juurdekasv korrastatud aladel on normaalne, boniteet on 3,2 ja lähedane Eesti riigimetsade keskmisele näitajale. Karjääride ekspluatatsiooni algusest alates on Eesti Põlevkivi korrastanud ühtekokku Jõhvi valla suuruse maa-ala.
Mullad jämedama tekstuuriga ja kehvema struktuuriga hoiavad kinni vähem vett, sest taime jaoks kättesaadava veehulk sõltub mulla lõimisest. Mulla lõimis on erinevate mehaaniliste fraktsioonide vahekord mullas. Lõimisest oleneb nt mulla vee- ja soojusmahutavus ning õhustatus.Vee liikumine mullas sõltub veepotentsiaali gradiendist ja mulla hüdraulilisest juhtivusest. 13) Miks on rõngassoonelised puud sageli külmaõrnemad kui hajussoonelised? Puud vajavad korralikku niiskusevaru talveks ning talvel külma korral, rõngassoonelistel on juhtsooned/poorid suuremad ja seetõttu on külmaõrnemad. Külmumisest põhjustatud kavitatsioon vähendab hüdraulilist juhtivust. Mida suuremad on juhtsoone diameter, seda haavatavam on see kavitatsioonile. 14) Mis põhjusel on okaspuudel trahheiidide vaheline vee liikumine üldiselt efektiivsem kui õistaimedel? Okaspuu koosneb peamiselt trahheiididest (90-95%), nad on pikliku kujuga rakud, mis on omavahel ühenduses
annaabi.ee 
