(sobib paljudesse kohtadesse) *Negatiivsed: ebaühtlane struktuur (piki-ja ristikiud, oksakohad); hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub); kõdunevus (puithoone pole eriti pikk); süttivus; kahjustatav putukate ja röövikute poolt 2. Männi ja kuuse saematerjali otsad Mänd- ovaalne Kuusk- ringikujuline 3. Puidu loomulik ja ebaloomulik värvus Loomulik: valge, kollakas, pruunikas või punakas Ebaloomulik: Sinakas, hallikas, rohekas 4. Puidu niiskused Standard- 12% Riimukuiv- 8-12% Õhukuiv- 15-20% 5. Puidu vead, iseloomustused *Lõhed- välised ja sisemised (rikuvad puidu terviklikust, alandavad kvaliteeti) *Oksad- nõrgestavad tugevust *Mädanemine- toituvad puidu osast, mis rikub puidu välimust ja langetab tugevust *Putukakahjustused- langetab tugevust, rikub välimust *Kasvuvead- rikuvad puidu sisseehitust (kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale) 6. Puidu kaitsmine mädanemise eest
Majaseente tekke- ja leviku tingimused Nagu toodud ka varem on mainitud, toituvad majaseened lähtuvalt liigist erinevatest puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest tselluloo, hemitselluloos ja ligniin. Oma elutegevuses võivad majaseened kasutada ka erinevaid mineraalaineid, kuid viimastest nad ei toitu. Majaseente optimaalsed (kõige paremad) ja letaalsed e. surmavad temperatuurid ja niiskused sõltuvad majaseene liigist. (Kõljalg, 2005) Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga
Rk 10 3 ( 100 + w ) 659 x9,8 x 2,67 ( 100 x 29,3 +12 x10 +8 x18 ) = 50,95 kg/min. 9,8 x 10 3 ( 100 + 10,3 ) - plaadi tihedus L paketi pikkus, m B paketi laius, m - lihvimata plaadi paksus, mm wväl ; ws - välis- ja sisekihtide niiskused, % väl ; s - välis- ja sisekihtide paksused, mm w valmistoodangu niiskus, % Liimitud laastu kulu konveieri kiirusel 2-12 m/min võib määrata ka nomogrammiga ( lk. 11) Formeerimismasina tootlikkus on arvutatav valemiga 60 s B (100 + wk ) 60 x659 x 9,8 x 2,67 x 29,3 ( 100 + 9,6 ) Qf = = =
seaduste alusel kehtib absoluutse psühromeetri järgi määratud relatiivsed kapillaaris vastab kindel termomeetri kergesti ja annavad palju niiskuse ja veeauru rõhu vahel seos: a= niiskused. temperatuur. kondensatsiooniruumi. Nende tuumade raadius 1,06e/(1+t) g/m3, kus Termomeetrid ja termograaf kõigub miljondiku ja sajandiku cm vahel.
3.2 Tulemused 3.2.1 Väliskliima Väliskliima andmetena on kasutatud uuritud elamute juurest mõõdetud andmeid või on kasutatud Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi poolt mõõdetud andmeid Tallinnast, Tartust, Võrust, Kuressaarest, Valgast ja Kuusikult. Mõõteperioodi kuude keskmised temperatuurid ja õhu suhtelised niiskused kolmest piirkonnast vt. Tabel 3.3 ja Joonis 3.3 Põhjalikum sisekliima analüüs talve- ja suve kohta tehti vastavalt kolme talvekuu (detsember, jaanuar, veebruar) ja kolme suvekuu (juuni, juuli, august) mõõtmistulemuste alusel. Uuritud aastate ja paljuaastase keskmine välistemperatuur ja välisõhu suhteline niiskus on toodud vastavalt Tabel 3.4-s. Talv 2008-2009 on keskmisest 1-2 kraadi võrra soojem ja suvi 2009 keskmisega ligilähedaste temperatuuridega. Järgnenud 2009.-2010
mõõdetud andmeid Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Viljandist. Keskmine välistemperatuur ja suhteline niiskus mõõteperioodi jooksul vt. Joonis 7.1. Mõõteperioodi kõige madalam temperatuur oli -30 ºC ja kõige kõrgem +34 ºC. Mõõteperioodi kuude keskmised temperatuurid vt. Tabel 7.3. 137 Tabel 7.3 Kuu keskmised temperatuurid (t, ºC) ja suhtelised niiskused (RH, %) perioodil september (IX) 2009 kuni november (XI) 2010. IX X XI XII I II III IV V VI VII VIII IX X IX t RH t RH t RH t RH t RH t RH t RH t RH t RH t RH t RH t RH t RH t RH t RH Tallinn 13.6 81 5.0 85 2.8 91 -3.9 87 -11.0 89 -7.6 90 -1.7 87 4.9 76 11.0 76 13.8 74 21.5 73 17.6 80 11.6 85 4.5 83 0.4 92