Lähtekivim-on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Gleistunud lähtekivim Kujunemine: Lähtekivimist-annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused:mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef-tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil.Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. Aeg(mulla vanus)-aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima-kliima mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus-mulla väetamine jne. 12. Mullaprotsessid: Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont
valmistamiseks. KASUTAMINE · Viskoosi kasutatakse eelkõige kleitide, pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel OMADUSED · On väga kerge · kortsub kergemini kui puuvill · on hästi langev · pehme · ei hoia vormi · ei ole elastne HOOLDUS · Pesta viskoosi alati õrna pesu jaoks mõeldud pesuprogrammiga · Pesta viskoosi kuni 40°C · Viskoosist tooteid ei tohi niisketena seisma jätta. 1.5 POLÜESTER (PA) · Polüester kuulub sünteetiliste kiudude hulka · Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes · Polüesterkiud on looduslike kiududega võrreldes palju ühtlasem ja kindla struktuuriga · Polüestertooted on eriti kergesti hooldatavad KASUTAMINE · Triiksärgid · pluusid · rõivad · kunstkarustusnahad · OMADUSED · Elastne · ei kortsu · hea soojusisolatsioon
Iiveldus ja oksendamine vähendavad samuti huvi söömise vastu ning muudavad haige enesetunde väga halvaks. Pidevat iiveldustunnet võib leevendada oksendamisvastaste vahendite tarvitamise abil. Raskused neelamisel, veetustumine- düsfaagia muudab söömise ja joomise ebamugavaks. Ebamugavust leevendab enne söömist zelee vormis antav paikne tuimesti või poolvedel toit. Marlisse asetatud jäätükkide imemine aitab vahel vähendada lämbumishirmu, rahustab ja värskendab ning aitab hoida niisketena põskede limaskestad. Lisaks võib veetustumise vältimiseks anda patsiendile väikeste lonksudena jooki. Raskused eritamisel- Surijat võib piinata kusepidamatus ning äed peavad suhtuma sellesse probleemi kaasatundvalt ja taktitundeliselt. Kateteriseerimine on antud asjaoludel parim lahendus, kui see ei ohusta patsienti. Fekaalne inkontinentsus võib olla sama piinav, kuigi tavaliselt esineb sagedamini kõhukinnisus, eriti kui valude
õhuga ja lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja koosnevad suures osas kvartsist, mida taimedel kasvamiseks vaja pole. Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett ja õhule on vähe ruumi ja sisaldavad K, Ca, Mg jm. -Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Künklikul reljeefil päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. -Aeg (mulla vanus) looduslikus olekus tähendab küpsusseisund mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris teadud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitainevarud aastatuhandete vältel ammenduvad, sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada. Toiteelementide vähenemine tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise
Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu tõttu jaotub murendmaterjal, mullaosakesed ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Ka päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varjus olevad mullad püsivad jahedate ja niisketena. Eestis kõrgusevahed pole suured, muldade erinev soojenemine ja kuivamine on märgatavam kevadel. Mulla vanus arengu käigus saavutab muld aja jooksul küpsusseisundi. Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalainetega varustada
· Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub eri reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus
seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5