· Madagaskaril 7 liiki · Kohalikud on läbi aegade ahvileivapuud pühaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi. Kõrrelised Purpur-hiidkirss e. elevandirohi Harilik sõrmrohi. võib kasvada kuni 5 m kõrguseks. Loomastik Arvukalt rohusööjaid. Toituvad erinevatest taimedest, eri aegadel. Elavad karjades. Kuivaks perioodiks rändavad niiskematele aladele. Rohusööjatest toituvad kiskjad. Rohusööjad Leemurid Elevandid Ninasarvikud Kaelkirjak Sebrad Antiloop Kiskjad Leopardid Lõvid Fossad Linnud Marabu d Jaanalinnud Flamingod Inimtegevus Istandused Loomakasvatus Põlluharimine Turism (rahvusparkides ,erilubadega jahipidamine).
liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4. Boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, lappe tehakse maakirve, kõpla või tugeva rehaga. Lapi suurus 30x30cm....50x50cm, taimevarred koos metsakõduga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest
kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000- 3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m. 6. 1)Külv Külvi eeliseks istutamise ees on lihtsus ja odavus. Külvi rajamine on otstarbekas keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni, samuti kivistel ning kruusastel muldadel, kus istutamine on raskendatud. Külvidega tehakse algust varakevadel, esmalt külvatakse kuivematele kasvukohtadele. Niiskematele kasvukohtadele rajatakse külvid viimases järjekorras. Lapile külvatakse 15-20 männiseemet või 20-30 kuuseseemet. Külvatud seemned kaetakse 1-1,5 cm paksuse kihiga. 2)Istutamine Istutamine on küll kulukam ja vaevarikkam metsauuenduse viis kui külv, kuid selle eeliseks on taimede suurem suutlikkus võidelda rohurindega ning ebasobivate ilmastikutingimustega. Samuti räägib istutuse kasuks taimede kiirem kasv esimestel aastatel.
Loometsad ja -põõsastikud on omased õhukestele huumusrikastele karbonaatsetele muldadele, mis on kujunenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Mullad kuivavad põua ajal kergesti läbi. Enamasti mändidest koosnev hõre puurinne varjutab alustaimestut vähe ning selles kasvavad koos nii kuivalembesed taimed (näiteks leesikas, nõmm-liivatee), kaltsifiilsed niidu- ja stepitaimed (näiteks lubikas, angerpist, verev kurereha) kui ka niiskematele kasvukohtadele omased taimed (näiteks sinilill, longus helmikas ja sulg-aruluste). Loometsade levila piirdub läänesaarte ning Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti paealadega. Nõmmemetsad on iseloomulikud kõige kuivemate ja vaesemate leedemuldadega luidetele ja liivikutele, kus põhjavesi ulatub harva kõrgemale kui 2 m. Need metsad on hõredad ja aeglasekasvulised. Alustaimestu moodustavad kuivust hästi taluvad taimed (näiteks kanarbik, harilik
annaabi.ee 
