kõige tähtsamal kohal oli elu pärast surma. · Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. · Balsameerimine- menetlus surnukeha kaitseks roiskumise vastu. Selleks immutatakse koolnu keha roiskumisvastaste e. antiseptiliste vahenditega. Täielik balsameerimine nõuab koolnu kudede kuivamist ning sellest moonutb keha ilme. Säilivad vaid kuivas kohas; niiskeis lagunevad nad kiiresti. (70 päeva kestis) Vanim haudehitis- mastaba Mastabade väli Gizas Mastabasi hakati matma astmikpüramiididesse. Dzoseri astmikpüramiid, Sakkaras. (U.2600 e.Kr.) Sfinks (73 m pikkune ja 20 m kõrgune)
• Amon-Re • Horos • Osiris • Kass • Skarabeus • Apis Heal tasemel olid: • Arstiteadus • Geomeetria • Aritmeetika • Sinuhe jutustused Balsameerimine on: • menetlus koolnute kaitseks roiskumise vastu. Selleks immutatakse koolnu keha roiskumisvastaste • a. antiseptiliste vahenditega. • Täielik b. nõuab koolnu kudede kuivamist ning sellest moonutub keha ilme. • Balsameeritud koolnud säilivad vaid kuivas kohas; niiskeis koobastes või haudades lagunevad nad kiiresti. B-t tundsid vanad egiptlased (-> M u u m i a) ja ka teised idamaa rahvad. Arhitektuur Haudehitised • Mastaba • Astmikpüramiid (vanim Sakkaras) • Tavaline püramiid (Giza püramiidiväli) – Cheopsi püramiid • Hauad – Kaljude sees – Kõrbeliivas (Tutanchamon leiti 1922a) Püramiidid • Esimene püramiid ehitati vaarao Džoserile. • Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese
neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. 6.Paljud huulõielised sisaldavad eeterlikke õlisid, parfümeerias kasutatakse nt. lavendlit, rosmariini, patsuli-pogosteemonit ehk patsulipõõsast ja muskaatsalveid. Tehnilist õli saadakse lallemantsiast ja perillast, tee- ja maitsetaimedena kasutatakse iisopit majoraani, melissi, münti, naistenõgest, vürtsbasiilikut, piprarohtu, liivateed jpt. taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1. kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3
aladel. Jalutu sisalikuline – vaskuss (pikkus kuni 50 cm) – on varjatud eluviisiga, elab hajusalt Mandri-Eestis ja suurematel saartel peamiselt liivase pinnase ja rohke taimestikuga aladel. Arusisalik ja vaskuss on munaspoegijad, kivisisalik sigib munadega. Maoliste alamseltsist elab Eestis kaks liiki – harilik nastik ja harilik rästik. Harilik nastik (pikkus kuni 120 cm) eelistab elada niiskeis kohtades, seepärast on ta tavaline ja arvukas rannikualadel ning saartel. Merest kaugemal elab nastikut hajusalt veekogude läheduses. Nastik tegutseb päeval, ta ujub hästi ja püüab saaki sageli vees, teda on kohatud ka heinaküünides ja vanades lautades närilisi jahtimas. Eesti ainuke mürkmadu on harilik rästik (pikkus kuni 75 cm), tema iseloomulik tunnus on seljal olev siksakiline muster (mõnel isendil puudub). Rästik on Eestis kõikjal tavaline, teda ei ole vaid mõnel saarel
annaabi.ee 
