ängistust tekitav sümbol) või vikatit, kuid Klimpti maalil hoiab surm nuia. Nuia kujutamine surma käes mõjub isegi ohtlikumana ja hirmutavana, sest see pole niivõrd sümbolistlik kui liivakell ega ka kiiresti elu lõpetav terav vahend ehk vikat. Klimpt kasutab nuia, et näidata surma valu, agressiivsust, halastamatust. Nii elu kui surm on kujutatud maalil võrdsena esiplaanil ja põhimõtteliselt ka üsna samasuurustena, kuid siiski on elu niinimatatud massilt rohkem. Pikkus vertikaalses mõttes on võrdne, kuid kuna inimesi on elu kujutamises rohkem kasutatud, siis valgub eluringlus horisontaalses mõistes laiemaks. Kui tähelepanu pöörata värvidele, mida Klimpt on kasutanud surma kujutamiseks, märkame ainult tumedamaid ja rõhuvamaid toone, mis sisendavad vaatajasse olukorra süngust. Elu kujutamiseks on kasutatud eredamaid, heledamaid ja rõõmsamaid pastelseid toone ning kogu elu kujutamiseks
neuronite korral. Selline ( emergentne ) omadus võimaldab ajus olevatel neuronitel ja nende populatsioonidel kommunikeeruda teisiti kui ainult neuronaalsete seoste abil. Kuid just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega ajus olevad neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu. Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm
populatsioonidel kommunikeeruda teisiti kui ainult neuronaalsete seoste abil. Kuid just sünapsi 82 vahendusel seostuvad üksteisega ajus olevad neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu. Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm
Infot seostab inimese mõtlemiselund. Informatsiooni korrastatakse, sorteeritakse ja süstematiseeritakse. Niimoodi võib tekkida seal uusi ideid. ( GEO, 20-37 ). Just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu. Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm
annaabi.ee 
