Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue- Riigi ajal sai Amon-Rast peajumal. Osiris oli tema pojapoeg. Ta oli viljakusejumal ja inimkonna suur heategija. Õpetas rahvale põlluharimist jne. Teda aitas tema õde Isis kes oli noor naine peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende vend Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul ründas osirist tappis ta ja saatis niilusega allavett. Isise ja Osirise pistrikukujuline Horos. Horos võitis Sethi ja tast sai kuningas ja valitseja. Oli veel lehmakujuline jumalanna Hator. Kaitses naisi kehastas inimeste ja lomade viljakust ja edendas tantsu ja muusikat.Saakali kujuline surnute jumal Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja surnute palsameerimine. Thot oli nende kuujumal ja hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Olulised olid pühad loomad.
suurtootja Hiinaga). Üheks looduse saastajaks on kindlasti naftatöötlemistehas. Suurimateks ilmastikukatastroofideks on kindlasti üleujutused, põuad, maavärinad ja vulkaanid. Üleujutused on juuli-augusti vihmahooajal näiteks väga tavalised, kuid kuna Etioopia kliimal on mitmesugused variatsioonid, siis üheks suureks probleemiks on ka pikaajalised põuad. Sinine Niilus Sinine niilus on jõgi, mis saab alguse Tana järvest Etioopias. Koos Valge Niilusega on see jõgi üks kahest suurest Niiluse lisajõgedest. Jõe ülemjooksu nimetatakse Abbaiks, ja osad usuvad, et see voolab välja Eedeni aiast. Sinine Niilus voolab Tana järvest edasi lõunasse, läbi Etioopia ja loodesse Sudaani. 30 km kaugusel oma allikast siseneb jõgi umbes 400 km pikkusesse kanjonisse. See kuristik on suur takistus reisimiseks ja suhtlemiseks põhja Etioopia ja lõuna Etioopia vahel. Sinise Niiluse võimsust on hea
Teeba kuningas Menhuhotep IV ühendas perioodi lõpuks riigi. Keskmine riik 1991 1650 (12.-14. dünastia) Teeba valitseja Amenemhet I (1991-1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi Memphise juurde. Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. Järgneva kuninga Senusert I võimuletulekust räägib "Sinuhe jutustus". Faijumi oaas ühendati Niilusega ning rajati ulatuslikke irrigatsioonisüsteeme. Lisaks nomostele jagati riik neljaks piirkonnaks ning loodi vesiiri ametikoht. Loodi ka alaline sõjavägi Nuubia vastu võitlemiseks. Keskmine Riik tõi kaasa ka esimesed välisvallutused, vallutati Niilus kuni teise kärestikuni. 12. dünastia (1991 1802), mille silmapaistvam valitseja oli Senusert III (1878 1839), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim
Järsud ja kitsad tunnelid viivad tillukesse hauakambrisse, kus asub lihtne graniidist sakrofaag. Hafa (Chephreni) püramiid on madalam, kuid näib suuremana, kuna see on rajatud pisut kõrgemale kohale. Sisemine osa on ehitatud punase graniit sakrofaagi säilitamiseks. Kõige väiksem Mykerinose püramiid täiendab imelist panoraami. Sellest lõunapool on kolm väikest lõpetamata püramiidi. Kunagi püramiide Niilusega ühendatud teetammi jalamil seisab sfinks, Harfa mõistatuslik kujutis, kelle pea on lõvi keha küljes. Egiptuse mütoloogias olid sfinksid kaitsejumalused, see valvur on siin 73 meetrit pikk ja 20 meetrit kõrge. Egiptlased mõtlesidki, et kujul on prohvetivõimed ning seni ajanigi on tal inimestele müstiline mõju. Karnaki tempel asub 2 km kaugusel tänapäeva Luxorist, endises Teeba põhjaosas. Alates 11.saj oli see rahvuslik pühamu vanade egiptlaste "Püha Peetruse katedraal"
Aafrika siseaalade uurimise kõige olulisem etapp jääb perioodi 1840-1870, kui tegutses nt D. Livingstone. Mees, kes uuris eelkõige Kongo jõge, ooi Henty Morton Stanley (1841-1904), kes oli selles mõttes uue põlvkonna maadeavastaja, sest ta polnud enda ekspeditsioonidel kantud kõrgemast ideest ja teadis, et ta esindab Euroopa riikide, täpsemalt Belgia, huve. Ta tegi mitmeid ekspeditsioone aastatel 1869-1889 ning tänu temale teame me seda, et Kongo jõgikond pole kuidagi seotud Niilusega, nagu varem arvati. Ühel võimsal ekspeditsioonil läbis ta kontinendi ka täiesti põiki läbi, alustades Zanzibarist kuni Atlandi ookeani kallasteni kolmeaastase teekonna jooksul. Mortoni sõlmitud lepingud said aluseks ka Leopold II isikliku valduse rajamisele ning neid sõlmiti tihti nt relvaähvardusel. Vallutuse soodsus Aafrika hõivamise juures mängis olulist rolli Euroopa kaubanduskompaniide tegevus. Eurooplaste
annaabi.ee 
