Toimub koolimaja varing, mis saabki Niika ja Gitja suhtele saatuslikuks. Varingus saab surma Aglaja, kes oli Gitja asemel valves. Gitja lendab ära, ta ei jää ootama, kuidas hakatakse uut koolimaja ehitama. ,,...ta leebe ja leplik olek oli muutunud jäikrangeks; ta hing hiilgas ja oli endiselt rikas, kuid nüüd juba külma pärlmutriga kaetud" (lk 83) Niika kohtus rahvasummas esimest korda oma teisiku Nganassaaniga, kes jalutas talle vastu. 4 Niika ja sepp Simon arutlevad, et miks Niikal naist ei ole. Mees vajab naist nagu puu tormi, kes murraks temast välja kuivanud oksad ja külvaks käbid ilma mööda laiali, et metsad ei kaoks. (lk 98) Simon räägib, miks Katkal ja Niikal midagi välja ei tulnud ja minategelane saab teada, et ta on Laimale juba ammu silma hakanud. 5 Niika tegeleb küttimisega ja teda saadab Nganassaan ,,Ära tapa! Sina pea jahti. Loomale tema jalad jäta, linnule tema tiivad jäta las jookse, las lenda! Kui sina ette jõua, saak sinu ole...Oma
Toimub koolimaja varing, mis saabki Niika ja Gitja suhtele saatuslikuks. Varingus saab surma Aglaja, kes oli Gitja asemel valves. Gitja lendab ära, ta ei jää ootama, kuidas hakatakse uut koolimaja ehitama. ,,...ta leebe ja leplik olek oli muutunud jäikrangeks; ta hing hiilgas ja oli endiselt rikas, kuid nüüd juba külma pärlmutriga kaetud" (lk 83) Niika kohtus rahvasummas esimest korda oma teisiku Nganassaaniga, kes jalutas talle vastu. 4 Niika ja sepp Simon arutlevad, et miks Niikal naist ei ole. Mees vajab naist nagu puu tormi, kes murraks temast välja kuivanud oksad ja külvaks käbid ilma mööda laiali, et metsad ei kaoks. (lk 98) Simon räägib, miks Katkal ja Niikal midagi välja ei tulnud ja minategelane saab teada, et ta on Laimale juba ammu silma hakanud. 5 Niika tegeleb küttimisega ja teda saadab Nganassaan ,,Ära tapa! Sina pea jahti. Loomale tema jalad jäta, linnule tema tiivad jäta- las jookse, las lenda! Kui sina ette jõua, saak sinu ole...Oma
Baturin ,,Karu süda" Romaan algab seletusega ühest inimesest, kes elab kuskil külmas Siberis. Ta on veel noor ja palju on vaja õppida. Korraga ei saada targaks, lollus peab kaua laagerduma. Sealt lgas minu kool, ku tuli aegapidi loovutada teadmised, et saavutada mõningne tarkus. Kõigepealt tuli Niikal saada enda kored, kuna üksi ei saa seal olla. Koer peab olema kuri ja lohakas. Seejärel hakkas ta maja ehitama, kuid üksi ei valminud see piisavalt kiiresti. Õnneks sai ta tuttavaks lähedal elavate inimestega. Mehed on seal selgelt ainult jahipidajad ing naised peavad tegema kõikke muud. Lisaks sellele kui Niika nendega juttu ajas ei esitanud mitte nemad temalse küsimusi, vaid Niika pidi aru saama, mida on vaja rääkida. Lõpuks sai maja valmis. Praegusel Hetkel Niika õppib kõikki
Kannatuse idealiseerimine ja õnneliku elu põlastamine on Baturini romaaniloomingut läbivad teemad. Alustagem kas või romaanist „Noor jää“ (1985), kus vanaperenaine kuulutab oma elukogemust: “Õnn, see rumal väheviljakas tunne teeb naised paksuks ja uimaseks nagu veskituvid, ja ime pole, et mehed ei too neile lilli, vaid teri...”4 Romaanis “Karu süda“ (1989) omistatakse sama mõtteviis loodusrahvaste rikkumata mõistusele: oiumees käseb taigakütt Niikal õnnetoova taskupü- haku ära visata, sest “see sulle õnne too. Õnn igav ole, paksuks tee ... õige nganassaan kõhn ole.”5 Niika mõtleb hiljem, maas vedelevat õnnekuju vaadates, ise edasi: Käsi kas mäletas teadmamehe sõnu või meenutas mulle mu oma kogemust: õnn, see rumal väheviljakas tunne, ei kinnistu pikemalt maailmapilti. Või on nagu pidupillak – mida kauemaks jagub viina, seda pikemalt valutab pea