Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina. Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng ning vajalike materjalide totmine. Kogu kehaehitus põhineb
pikkused roosaka värvusega ümarussid. Nad parasiteerivad inimese peensooles. Munad erituvad koos roojaga väliskeskkonda, kus valmivad. Valminult võivad munad taas sattuda inimese organismi pesemata köögi-ja puuvilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Ka kärbsed võivad solkme mune levitada. Solkmete eluea pikkus inimese soolestikus on umbes üks aasta. Solkmetest põhjustatud haigust nimetatakse askaridoosiks. Piitsussid Piitsussid on ümarad 2-5 cm.pikkused peened niiditaolised parasiidid, parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles, väliskeskkonda erituvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas nad valmivad, sattudes sealt inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Naaskelsabad Nimetatakse ka linaluu-ussideks, nende poolt põhjustatud haigust inimesel nimetatakse enterobioosiks. Naaskelsabad on väikesed valged 0,5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad parasiidid lastel, kuid tihti ka täiskasvanuil
bakteritest, vetikatest, mikroseentest jne, kommensaalid toituvad teiste poolt loodud orgaanilisest ainest. Algloomade ehitus ja elutegevus Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega. Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik, sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme, Eksretoorsetes vakuoolides eritised ja jääkained. Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse halvavad nad selle talitluse
naaskelsabad. Solkmed on keskmiselt 20-40 cm pikkused roosaka värvusega ümarussid. Nad parasiteerviad inimese peensooles. Munad satuvad koos roojaga väliskeskkonda, kus nad valmivad. Valminult võivad munad taas sattuda taas inimeseorganismi pesemata puu- ja köögivilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Samuti levitavad neid kärbsed. Solkmete eluea pikkus on inimese soolestikus on umbes 1 aasta. Piitsussid On ümarad, 2-5 cm pikkused peened niiditaolised parasiidid. Parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles. Väliskeskkonda satuvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas munad valmivad. Sattudes uuesti inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Naaskelsabad Ehk linaluu ussid? On väikesed valged, 0-5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad lastel kui ka täiskasvanutel. Munevad päevas umbes 12 tuhat muna. Mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad
annaabi.ee 
