..................................................................................................................... 17 UNI-SEX................................................................................................................. 17 UNI-BRAOKK........................................................................................................... 17 KÄRG..................................................................................................................... 17 NIIDIRULL MINI....................................................................................................... 17 ROMB..................................................................................................................... 18 KLOOSTRIKIVI........................................................................................................ 18 NUNNAKIVI............................................................................................................. 18 NUNNA+.......
et») ja niisama nihelemisega («igatahes ma arvan, et see on nii, aga võib-olla ka hoopis teisti, sest kunagi ei või teada, kuidas asjad täpselt on»). Lugeja teab ilma vastavate hoiatusteta, et tekst, mida ta loeb, väljendab oma autori mõtteid, teadmisi ja seisukohti ning just sel määral, kui autoril neid on. Asjatundlikkust ja usaldusväärsust annab juurde oma mõtete organiseerimine. Tekst ei ole niidirull, mida kerima hakata ja suvalises kohas katkestada, ega mingi pusa, mida ükskõik kust harutada, et vaadata, kuhu välja jõutakse. Tekstil on sissejuhatus, mis ütleb, milliste küsimustega tegelema hakatakse ja milliseid vastuseid neile loodetakse saada. Pärast sissejuhatust teab lugeja, mis teda ootab ja miks. Tekst ise peab lubatud küsimused arusaadavalt esitama, tooma välja kõik argumendid, mida vastamisel kaaluda, esitama vajalikke näiteid ning tõestama autori oletused ja
arvud piki- ja põikisuunas. Kui lõigatava linatüki pikkus on suurem kui kõrgus, teostatakse sirgjooneline lõikamine lina pikisuunas (püstselt, silmade arv m). Vastasel juhul aga lina põikisuunas (rõhtselt, silmade arv n). Otse- ja kaldlõikamisele kuuluvate silmade arv leitakse järgmiselt: Otselõigatavate silmade arv = silmade arvu vahe Diagonaalselt (kaldu) lõigatavate silmade arv = 2 korda väiksema külje silmade arv. Niidi kerimine käbile (uidikule) toimub nii, et niidirull asetatakse nii, et see võib vabalt pöörelda ümber oma telje, näiteks põrandale jalgade ette. Käbi võetakse vasakusse kätte (paremakäeliste puhul) pöidla ja nimetissõrme vahele nii, et käbi keel oleks ülespoole. Niit kinnitatakse käbi keele külge, näiteks seasõraga. Siis veetakse niit käbi hargist läbi ja uuesti üles ning heidetakse ümber keele. Edasi tuuakse niit hargi kaudu keeleni vastaspoolelt ja samaaegselt pööratakse käbi.
Erinevalt tavalisest GPS-seadmest ei arvuta see seade oma asukohta ise: seda teeb saadetud pildi põhjal juba teadlase laboratooriumis surisev arvuti, kel aega ja elektrit piisavalt. Tunduvalt on täiustatud ka mobiiltelefoni. Ühendatuna väikese arvutiga, suudab kogu see seirekomplekt töötada laadimata ligi aasta. Kui saadud elektrooniline seade valada õhuvabalt (õhuvabalt selleks, et rõhk seadet ei purustaks) epoksüvaiku, valmibki elektrooniline ,,niidirull", millelt hargnev mõtteline niit võimaldab hüljestele järgneda nii mereavarustele kui ka säärasesse sügavusse, kuhu inimene isegi sukeldumisvarustusega ei pääse. Muuseas, ,,niidirull" ei olegi lihtsalt kirjanduslik võrdlus. Siilide liikumise jälgimiseks läbi ööhämaruse ja alustaimestiku, kuhu samuti inimsilm ei pääse ja jälgi ei jää, kasutatakse õhtul siilile kinnitatud rullist maha jooksnud niiti, mida siis uurijad järgmisel päeval siile kirudes kokku kerivad.
,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk." (L.Tolstoi) Inimese elu on tema enese nägu Kõigel siin ilmas on hind Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hennoste, Täna kirjutame kirjandit. Tallinn, 2009 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine/riigieksamite-materjalid- 2010/eesti-keel http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Eesti_keele_riigieksam_2010_Teemad.pdf Õppematerjali koostas emakeeleõpetaja Mirja Särg
8.rõhusõnadega liialdamine; 9.lendsõnade ja väljendite põhjendamata kasutamine; 10.sarnaste lausekonstruktsioonide kasutamine (nt lihtlauselisus). Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 Õppematerjali koostas M.Särg
annaabi.ee 
