vältida ülekarjatamist (puude kuivamine, rohukamara häving) iseloomulikud: tüüpilised niiduliigid + nitrofiilid (nt. kõrvenõges) karjamaa-umbrohud (tuliohakas) vähesöödavad liigid (luht-kastevars) spetsiifilised sõnnikul kasvavad liigid niitmine vs. karjatamine niitmine mõjub ühtlaselt kõigile taimedele niitmine ei tihenda mulda peaaegu üldse (käsitsi niitmine) või niidumasinatega ühtlaselt niidetavatel niitudel reguleerib puude ja põõsaste osakaalu ainult inimene karjatamisel söövad loomad taimi valikuliselt karjatamisel tallavad loomad mulda ja muudavad selle niiskus- ja õhustamistingimusi karjatamisel mõjutavad loomad oluliselt puid ja põõsaid karjatamisel väetab loomasõnnik mulda olenevalt karjatamiskoormusest - muld lämmastikurikkam võrreldes niidetavate aladega - tekib uusi elupaiku mitmesugustele organismidele (nt
koondumine mingi vaheldumise kiiruse ja võivad tekkida uued keskmise näidu valiku survega. liigid) lähedusse Näide Elavad fossiilid Resistentsuse Harilik emajuur nagu latimeeria, kujunemine, tööstuslik (looduslikel niitudel ühe hõlmikpuu. melanism putukatel, vormina, perioodiliselt Ülduniversaalsed Galapagose vindid niidetavatel aladel 2 protsessid nagu (kohastumused vastavalt vormi. Läänemere räim valgu süntees. elupaigale) jaguneb: kevadräim ja Ülduniversaalsed sügisräim. rakustruktuurid nagu ribosoomid Suguline valik esineb lahksugulistel indiviididel, kes eelistatult on polügaamsed. Toimub paardumisedukust tagavatel tunnustel. Näiteks: kirev sulestik isaslindudel,
faktori puudumisest. Paraneb varustatus toiteelementidega. Toiteelemendid, mis niidetavatelt aladelt saagiga ära viidi, muutuvad varise lagunemise järel taimedele uuesti kasutatavaks. Seetõttu on mitteniidetaval alal rohustu kõrgem ja lopsakam, selles kasvavad lämmastikunõudlikumad liigid. Märgades kasvukohtades suureneb tunduvalt pilliroo (Phragmites australis) ohtrus, kuna ta talub niitmist halvasti ja regulaarselt niidetavatel aladel langeb sageli kooslustest välja. Niitmise katkemise järel hakkab pilliroog uuesti vegetatiivselt arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt
ja mikroväetisi. Mullas oleva lämmastiku arvelt saab toota rohumaad 1,5-2,5 tonni kuivainet. Proteiini sisaldusega ainult 6-9%. Piimakarja proteiini tarbe rahuldamiseks on vaja: söödas kuivaine (proteiini) keskmine vähemalt 14%. Nitraati ei tohi olla rohkem kui 0,007 %. Kui üle 0, 2% siis on mürgine. Mügarbakterit e abiga 90-170 kg lämmastiku. Kõik sõltub sordist, niiskusest, päikesest jne. Kõrreliste ja ristikuniidud- niidetavatel rohumaadel lämmastiku ei anta. 1 ja 2 kasutus- aastal ei anta lämmastiku. Kui ristiku osatätsus langeb alla 50 % siis anna 30 kg lämmastiku hektarile. Kui osatähtsus lngeb tösta lämmastiku hulka. Ristikute rohke karjamaa- esimestel aastatel lämmastiku pole vaja, hiljem kui ristikuid alla 30% võib seda teha põuastel aastatel. Sinna langeb orgaanikat tagasi. Väetamist pole vaja teha kevadel. Siis on taimede kasv niigi kiire ja rohtu jääb üle, täiendav lämmastik anda
tuleks kaaluda süsteemi muutmist nii, et RMK taastaks enne maa rentimist poolloodusliku koosluse sellisele tasemele, mis võimaldaks rentnikul seda ala kohe hooldama asuda. 2 Aladele, kus PLK vastab otsetoetuse tingimustele, on võimalik taotleda täiendavalt ühtset pindalatoetust (ÜPT) 14 5.2. Hoolduskvaliteedi parandamine PLK hooldustoetuse nõudeid tuleb täiendada järgnevalt: niidetavatel aladel hekseldamise keelamine (võib erandkorras lubada peale piisavat karjatamist) karjatatavate alade hooldusnõuete tõhustamine (50% madalmurususe nõue praeguse 30% asemel). lisameetme rakendamine rannaniitude tõhusamaks hooldamiseks (karjatamiskoormuse suurendamiseks) kurvitsaliste ja kõre elupaigas saavutamaks vastavate liikide leiukohtades nende elupaiganõudlustele vastav hoolduskvaliteet.
lämmastiku ühendeid (nt. NO2 ja NO3). 0,2 % on juba toksiline, sisaldus ei tohiks olla 0,07 %.Ei tohi märkamata jätta Liblikõieliste poolt seotavat lämmastikku. Meie kliima tingimustest koguvad liblikõielised heintaimed oma juurtel olevate mügarbakterite abil aastas ha kohta 90...170 kg lämmastikku. Kogus mida liblikõielised seovad sõltub nende osatähtsusest rohukamaras, temperatuuris, niiskus oludes, heintaime liigist ja ka sordist. Kõrreliste ja ristikute niidetavatel rohumaadel esimesel- teisel kasutus aastal lämmastikku ei anta. Kui lämmastiku osatähtsus langeb alla 50- 60% siis on vaja anda 30-40 kg lämmastikku ha - le. Juhul kui ristikute osatähtsus veelgi langeb, tuleks anda umbes 70 kg lämmastikku hektarile ja seda kahes osas. Kevadel peab lämmastikku andma. Lutserni rohketele enamasti lämmastikku ei anta. Ristikute rohke karjamaa antakse lämmastikku sõltuvalt ristikute osatähtsusest. Esimestel aastatel kui ristikuid on 30.
annaabi.ee 
