ülemine osa libisevast pinnasest lülitatakse välja. Terzaghi (1942) järgi ulatuvad praod kuni poole nõlva kõrguseni so z = h/2 Praoga eraldatud libiseva ploki (joonis 9.3) tasakaalutingimusest saab sellise eelduse puhul nõlva kriitiliseks kõrguseks 2,67c hkr = (9.4) Mõningates uurimustes loetakse, et nihutavate jõudude ebaühtluse jaotuse tõttu lihkepinnal, võib arvestada ainult poole nidususe väärtusega. Selline eeldus annab kriitiliseks kõrguseks 2c/. 9.4 Kriitiline kõrgus nidususe ja sisehõõrdega pinnasel tasapinnalise lihkejoone puhul (Culmani lahendus) Ülesande lahendamiseks kasutatakse Coulomb' tugevustingimust lihkepinnal = c + tan. Etteantud nõlva kaldenurk on . (joonis 9.4). Lihkepinna kaldenurga peab määrama nõlva kõrguse miinimumitingimusest
vaia otsa sügavusest maapinnast, pinnase plaadiga (b), spetsiaalsete pinnaseankrutega (c Momentide suhte puhul taandub R välja ja nimetusest ja savipinnase voolavusarvust või d) või nn vaiapukiga (e). Suhteliselt kitsa vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja Tabelite väärtustes on kandevõime enamasti alla kraavi seinte puhul võib kasutada sisemisi tugesid nihutavate jõudude summade suhet. hinnatud keskmiselt 65%. Seepärast võib tabeli (f) Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud väärtusi kasutada vaid vaia kandevõime ja 62. Millised vajalikud kontrollid peaks tegema esialgne tsentri asukoht ja raadius. Peame leidma vajaliku pikkuse esialgseks määramiseks gravitatsioontugiseinte arvutamisel (6) koha, kus F on kõige väiksem.
prognoosimine otsustav tegur ehitise töökindluse tagamiseks. Sellest suurenemist ja sellega hõõrdest tingitud tugevuse suurenemist. Kuna pinnasest lülitatakse välja. Praod ulatuvad kuni poole nõlva kõrguseni so sõltub otseselt vundamendi konstruktsiooni ja tüübi valik. Vundamendi juhul kui =0 hõõret ei teki, ei mõjuta omakaal ka tugevust ja seepärast z=H/2. Mõningates uurimustes loetakse, et nihutavate jõudude vajumi arvutamise usaldusväärsus sõltub paljudest teguritest. Täpsus võib Prantdli valemit lugeda täpseks. ebaühtluse jaotuse tõttu lihkepinnal, võib arvestada ainult poole sõltub Ruudukujulise vundamendi jaoks on samade tingimuste jaoks (=0) nidususe väärtusega.
katsed hõlmata teaduslikult ekstrasensoorseid nähtusi. Ometigi näib Oidipuse kompleksile psühhoanalüüsi pealiini poolt pakutuid edasi arendavate keelekriitiliste süvakultuuriliste universaallahendite leidmine, mille võimalikkusele näib Freud vihjates viitavat oma tippteoste viimastel lehekülgedel, meeletult paljulubav, plahvatuslik ja käestlibisev uurimisvaldkond. Küllap on see ka üks põhjusi, miks psühhoanalüüs on troonilt heidetud, ent Freud jätkab semiootika piire nihutavate mõtlejate inspireerimist. Pole patt hõigata, et kogu post-eesriide tagune, on freudismist kui värskelt kallatud eetrist läbi imbunud. Lacan, Zizek, Kristeva, aga ka Foucault, Derrida, Deleuze/Guattari on vaid mõned nimed loetelust, mis näib kaugele tulevikku kanduvat. Loodetavasti on selle ajavormi tingimuslikus mõõtmes reserveeritud koht ka Kaldalu nimele, kuna just Freudi ja Jungi teooriate lepitamine on seatud minu bakalaureuse-õpinguid lõpetava uurimistöö põhifookusesse.
3) tasakaalutingimusest saab sellise eelduse puhul nõlva kriitiliseks kõrguseks 2,67c hkr = (9.4) Mõningates uurimustes loetakse, et nihutavate jõudude ebaühtluse jaotuse tõttu lihkepinnal, võib arvestada ainult poole nidususe väärtusega. Selline eeldus annab kriitiliseks kõrguseks 2c/. 9.4 Kriitiline kõrgus nidususe ja sisehõõrdega pinnasel tasapinnalise lihkejoone puhul (Culmani lahendus) Ülesande lahendamiseks kasutatakse Coulomb' tugevustingimust lihkepinnal = c + tan. Etteantud nõlva kaldenurk on . (joonis 9.4). Lihkepinna kaldenurga peab määrama nõlva kõrguse miinimumitingimusest
Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. (Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub R välja ja) Vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate jõudude summade suhet.(Juhul, kui F>=1 on nõlva püsivus valitud lihkepinna seisukohast tagatud. See ei tähenda, et nõlv tervikuna oleks püsiv. Teistsuguse raadiusega lihkepinna või teise lihketsentri puhul võib olla F<1. Korrates arvutust teiste raadiuste ja pöördetsentritega saab leida samapüsivusteguri jooned (jooned, millel asuva pöördetsentri korral on nõlva püsivustegur ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse varuteguri
annaabi.ee 
