puruneb lõikel (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes); · õmblus puruneb sellises pinnas, kus keevisõmbluse materjali paksus on vähim; · kolmnurkõmbluse vähima paksusega pind on kaateti suhtes 45° kaldu: hK, min = hK cos 45° 0.7hK , kus: hK õmbluse kaateti kõrgus, [m]; hK,min õmbluse vähim paksus, [m]; · keevisõmluse nihkepinna arvutuslik pindala tuleb: AK = hK,min l K , kus: AK õmbluse nihkepinna arvutuslik pindala, [m2]; lK õmbluse arvutuslik kogupikkus, [m]; · nihkepinged laotuvad ühtlaselt (see on lihtsustus) üle õmbluse nihkepinna AK: Q Q kus: Q õmbluse sisejõud (põikjõud, nihkepinna = = , AK 0
puruneb lõikel (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes); · õmblus puruneb sellises pinnas, kus keevisõmbluse materjali paksus on vähim; · kolmnurkõmbluse vähima paksusega pind on kaateti suhtes 45° kaldu: hK, min = hK cos 45° 0.7hK , kus: hK õmbluse kaateti kõrgus, [m]; hK,min õmbluse vähim paksus, [m]; · keevisõmluse nihkepinna arvutuslik pindala tuleb: AK = hK,min l K , kus: AK õmbluse nihkepinna arvutuslik pindala, [m2]; lK õmbluse arvutuslik kogupikkus, [m]; · nihkepinged laotuvad ühtlaselt (see on lihtsustus) üle õmbluse nihkepinna AK: Q Q kus: Q õmbluse sisejõud (põikjõud, nihkepinna = = , AK 0
Teriku esipinda surutakse katsekehasse jõu Fz sihis. Positsioonis I on toodud aatomite asetus katsekeha kristallvõres ja teriku asend pärast iga järjekordse nihke algust. Sidemed pinnast BB kõrgemal ja madalamal olevate aatomite vahel katkevad. Kuna omavahel nihkuvate aatomikihtide aatomid satuvad teriku esipinna aatomite mõjupiirkonda esipinna teekonna erinevate pikkustega lõikudel, kujuneb laastu välispind aatomite suurusjärgus konarlikuks. 158. Mis tingib nihkepinna kõrvalekaldeid tasandist, laastu kujunemisel praktiliselt stabiliseerunud lõikeprotsessi korral? Nihkepinna kõrvalekaldeid tasandist tingib esmajoones teraline struktuur. 159. Joonistada laastutekke skeem, mis kirjeldab laastu teket, kui puudub hõõrdumine teriku esipinnal, kirjelda seda? Kuna hõõrdumist teriku esipinnal täielikult vältida ei õnnestu, ei ole praktiliselt võimalik ka sileda välispinnaga laastu saada.
Erinevate roome omadustega liite lõplik deformatsioon: k def = 2 ⋅ k def ,1 ⋅ k def ,2 Teras-puiduga või betoon-puiduga liite lõplik deformatsioon: k def = k def Liite kinnituselemendi nihkemoodul kandepiirseisundis: 2 K u = ⋅ K ser (,fin) 3 Liite deformatsioon mõjuvast koormusest leitakse: F u= n⋅K F - liite koormus nihkepinnal K - liite nihkemoodul nihkepinna kohta n - lõigete arv nihkepinnal Märkus: lõtk tuleb u väärtusele eraldi juurde liita! PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 58/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 7. TALAD JA POSTID 7.1 Toel sisselõikega talad 7.1.1 Sisselõige toepoolsel küljel 1.5 ⋅ Vd 1 τd = ≤ k v fv.d k v = min
monoliitpuit 1,3 5.4 Eskiisige puitkonstruktsioonide liited ja selgitage konstrueerimise põhimõtted. Näidake võimalikud purunemisvariandid ja purunemise ärahoidmise teed. Tappliide - töötab survele, eristatakse: ühe- ja kahe hambaga ning kolmiktappe. Elemente saabühendada nii piki kui ka ristikiudu, aga samuti ka nurga all. Tapid tsentreeritakse raskuskeskme joone järgi. Määratletud on sisselõike sügavus ja nihkepinna pikkus. Võib puruneda mitut viisi: suubuva elemendi ots survele; "alumine" element muljumisele; võib lahti lüüa "alumise" elemendi küljest killu (selle kohta oli mul konspektis kuskil ka paar joonist) jne. Raidseotis töötab nihkele, enamasti ei kasutata. Hambad purunevad nihkele. Tüübelühendus töötab nihkele, jäik ühendus, Tüübleid kasutatakse nihkejõudude ülekandmiseks ühelt elemendilt teisele. Määratletud on tüüblite kaugused omavahel ja elemendi otsast
annaabi.ee 
