Peenestatud faasi kontsentratsiooni suurenedes suureneb ka osakeste omavaheliste kontaktide arv, mille tagajärjel tekivad osakeste vahelised seosed. Seda nimetame siduspeenestatud süsteemiks. Kui kahe osakese kohtumisel tekib nõrk side siis nimetatakse seda koagulatsiooniks.Sidusus võib aga kujuneda ka juba ühendavaks struktuuriks, nii nagu see toimub näiteks betooni kivinemisel. Tekib faasisidusus. Kui vedeliku viskoossus ei sõltu nihkepingest, siis sellist vedelikku nimetatakse njuutonivedelikuks. Näiteks võivad lahjad kolloidlahused olla njuutonivedelikud. Niidikujuliste osakestega kolloidlahused on mittenjuutonivedelikud. Sellised lahused on näiteks kõrgmolekulaarsete ühendite lahused. Üldist olekuvõrrandit vedelike jaoks ei ole. 8.5 Pinnaenergia ja pindpinevus Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades
Veri viiakse peenesse kapillaari ja jälgitakse kihtide eraldumist: ülemine kiht vastab plasmale ja alumine kiht erütrotsüütidele ja nendest moodustunud suurematele agregaatidele. Nende agregaatide voolutakistus on väiksema efektiivse pinna tõttu ruumalaühiku kohta väiksem ja seetõttu setivad nad kiiremini. Kiirust määratakse visuaalselt ja mõõdetakse mm/h. Veri on mittenjuutonvedelik, st vere viskoossus sõltub nihkepingest. See on tingitud sellest, et vere aeglase voolamise korral on soodustatud rakk-rakk ja valk-valk adhesiivsed interaktsioonid. Vereplasma suhteline viskoossus on 1,9-2,3 ja see on seotud valkude sisaldusega plasmas. Kogu vere suhteline viskoossus on 3-5, mis sõltub hematokriti väärtusest, voolamise kiirusest jt teguritest. Temperatuuri langedes viskoossus suureneb ja see aeglustab vere voolamist. ! 2. Millest sõltub PAA pindaktiivsus
vere korral. Selles ühendab kahte osakest jõud, mida nimetatakse koagulatsioonisidususeks Kolmas on faas, selles on jõuks faasisidusus. Kolme faasi jõud erinevad jõu suurusjärgu võrra. Viskoossuse valem on gradient, teisisõnu kiiruse muut ühest kihist teise üleminemisel. on viskoossus, selle ühik on puaas. Njuutoni ja mittenjuutoni vedelikud Njuutoni vedelike korral on viskoossus konstantne, mittenjuutoni vedelike korral on sõltuv nihkepingest e. Mittenjuutoni vedelikud on näiteks kiuliste makromolekulide lahused või kolloidid. Üldjoones iseloomustab nihkepinget järgmine valem Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott k on konstant Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 10
Cc = sõltuvuse koormusest p. Plaadi vajumise kiiruse kaudu saab määrata ka liketeimil ei mängi erilist rolli aeg. Teimi tulemusi ei mõjuta log 2 - log 1 1 + e , vertikaalkoormus. Horisontaalnihke sõltuvus nihkepingest saadakse, kui pinnase konsolidatsioonimooduli. Seega annab vajumise ajalise kulgemise arvestamine võimaluse hinnata ka horisontaaljõu lisamine toimub astmekaupa. Püsiva horisontaalpaigutuse
V 0 . bz Nihkepingete paarisuse tõttu esineb sama suur nihkepinge 0 ka vertikaalpinnas tõmbe- armatuurist kuni nulljooneni. Kuna 0 = mt, siis võib tugevustingimuseks võtta V 0 f ctd , bz millest VEd K0fctdbz või VEd Kfctdbd, kus parandustegur K0 või K võtab arvesse arvutusskeemi tinglikkust ja muid asjaolusid (näi- teks pikiarmatuuri mõju). Põikarmatuuri (rangid ja ülespöörded) olemasolul võetakse osa nihkepingest 0 vastu viimas- tega. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 84 Varrasanaloogial põhinevad meetodid Varrasanaloogia kasutamisel vaadeldakse elementi varrassüsteemina, mis koosneb piki- ja põikarmatuurist moodustunud tõmbevarrastest ja betoonis tekkivatest tinglikest survevarras- test. Mõningad lihtsamad arvutusskeemid on näidatud joonisel 6.3. Joonis 6.3(a): põikarmatuurita lihttala, mis on koormatud ühe koondatud jõuga. Joonis 6
5) n i - ( i ) 2 kus n - teimitud proovikehade hulk, - summa märk; summeerida tuleb 1 kuni n, i - teimiga määratud nihketugevus normaalpinge juures i 51 Joonisel 5.4 toodud horisontaalnihke sõltuvus nihkepingest saadakse, kui horisontaaljõu lisamine toimub astmekaupa. Püsiva horisontaalpaigutuse kiiruse korral võib graafik olla teistsugune. Tiheda liiva ja tugevalt ülekonsolideerunud savi puhul tugevus saavutab teatud deformatsiooni puhul oma maksimaalse väärtuse ja seejärel langeb, omandades deformatsiooni jätkudes püsiva suuruse (joon. 5.5). f tih e liiv r
annaabi.ee 
