mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimene ei loo tõdesid ja väärtuseid vaid on suuteline avastama neid nende objektiivses eksisteerimises. (aatomite avastamine, sest need olid olemas või teadlased lõid aatomid, et midagi seletada) Nietzche järgi on teadus fabrikatsioon, teadus toetas valgustuse illusiooni. Nietzcshe: Rahu ajal ründab iga tõeline sõdur iseennast. 1886 Võimutahe printsiip, mis on suuteline erinevaid jõude koondama, juhtima, suunama Nit'e arvates maailmas keskne Kõik elav tahab väljendada enda võimu( teda on mõjutanud Darwin) Jõud jaguneb aktiivseks (jaatav) ja reaktiivseks (eitav, protestiv). Aktiivsed domineerivad reaktiivsete jõudude üle, nad on kõrgemad jõud. Aktiivne jõud pole teadvusele kättesaadav(Võiks vaadata kui alateadvust)
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja...
· "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888 · "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889 · "Antikristus" (Der Antichrist), 1895 (eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane" ja 2002 pealkirjaga "Antikristus") · "Nietzsche contra Wagner", 1895 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1901 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1906 · "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse", 1908 (eesti keeles 1996) Üliinimene (Übermensch) Nietzcshe üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Nietzsche üliinimene ei ole üldse hulga vaid indiviidi omadus. Siin nagu mujalgi on Nietzsche lähenemisnurk individualistlik. Nietzsche ei taotle massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda." Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele ,kes otsib inimese kõrgamaid võimalusi. Nietzsche on intellektuaalne elitist ja vaimne aristokaraat. Kuid on oluline mõista, et see elitaarsus ja aristokraatia ei ole kaasa
NIETZSCHE ÕPETUS VÕIMUTAHTEST Teistest kõrgem motiiv on võimutahe. Sellel põhineb reaalsus. Ta loob erilaadsusi, tema olemusse kuulub eri viisidel ilmnemine. Elu on võimutahe- inimsus- ja ilma selleta elu ei ole. Võimutahe toimib kogu reaalsuses, mitte ainult inimeses. Me teeme kõik alati kõigepealt pildiks, kujutiseks meist endist. Oleme iseenda sümbolite vangid. Püüd võimule on universaalne jõud. Nagu näiteks seksuaalsus. Olulised on inimese tungid, mis viivad võimutahteni. Nietzcshe jaoks on Jumal surnud, alles on jäänud üksildane inimene, kes tunnistab vaid elu enda väärtust. Tema eesmärk on kirjeldada ideaalset, iseseisvat, sõltumatut, uut loovat inimest. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ilma väljastpoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Kuskil ei ole iseseisvust ja sõltumatust piisavalt. Võimutahe ilmneb jõuna. Ta ei räägi vastutusest. Õnn ja edukus piiravad võimutahet. Tahet peab juhtima ja suunama
annaabi.ee 
