kergeratsaväelased. Sõjanoa ehk lühimõõga teraviku pikkus on 40-60 cm, kasutasid lihtsõdalased; esimese kolmandiku peal tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel. Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp. Ketaspistodal on nupp kettakujuline. Neerupistodale (Nierendolch) annavad nimetuse ovaalsed/munakujulised laiendid käepideme juures, võivad olla nii ümmargused kui ka neerukujulised, kõige levinumad pistodad Eestist. Basilard ehk laia teraga pistodast kujunes välja uhkemaid pistodatüüpe - Sveitsi pistoda, millele on iseloomulik rohkete kaunistustega tupp. Cinqueda pistodal on teramiku laius tagaosas 5 sõrme. Vasaku käe pistodal on ettepoole kaarduv kaitseraud, sai blokeerida vastase mõõgalööke. Stilett on torkerelv , pika ja
s Pistoda 5 Pistoda tuleb Antiikmaailmas võimu sümboliks ja oluliseks relvaks, kuid kaob siis ära. Uuesti tuleb kasutusele 13. saj rüütli 3-anda. relvana (1. pikk oda esimese rünnaku jaoks, 2. mõõk lähivõitluseks) viimaseks relvaks, kui juba hobuse seljast maha kukkunud ja saab seda veel kasuta vaenlase kahjustamiseks. 14. saj juba väga levinud ka jalaväelaste seas.Alati iseloomulik, et teramik on sümmeetriline ja ka käepide on sümmeetriline. Eestis levinud väga nierendolch ehk neeru pistoda väikese pea ja väike kaitse osa, kaks ümmargust kaitsemuna teramiku ja käepideme vahel. Hansalinnades peamiselt kasutusel olev tüüp. Oda Keskaegseid odasid on üldiselt säilinud vähe. 1. Hästi pika ja peenikese teramikuga, hea rõngassärgist läbi torgata. 16. saj taastulemisel on tekkinud teramikku lõppu tiivad. On peetud rohkem jahiodadeks. 2. Lapiku teramikuga. 15. saj jalaväelaste piigid, mille vars kuni 5 v 6 meetrit. 16
kasutada vasakus käes pistoda. PISTODA Antiikmaailmas võimu sümboliks ja oluliseks relvaks, kuid kaob siis ära. Uuesti tuleb kasutusele 13. saj rüütli 3. relvana (1. pikk oda esimese rünnaku jaoks, 2. mõõk lähivõitluseks) viimaseks relvaks, kui juba hobuse seljast maha kukkunud ja saab seda veel kasuta vaenlase kahjustamiseks. 14. saj juba väga levinud ka jalaväelaste seas. Alati iseloomulik, et teramik on sümmeetriline ja ka käepide on sümmeetriline. Eestis levinud väga nierendolch ehk neeru pistoda väikese pea ja väike kaitse osa, kaks ümmargust kaitsemuna teramiku ja käepideme vahel. Hansalinnades peamiselt kasutusel olev tüüp. Nuga neeru? ODA Keskaegseid odasid on üldiselt säilinud vähe. 1. Hästi pika ja peenikese teramikuga, hea rõngassärgist läbi torgata. 16. saj taastulemisel on tekkinud teramikku lõppu tiivad. On peetud rohkem jahiodadeks. 2. Lapiku teramikuga. 15. saj jalaväelaste piigid, mille vars kuni 5 v 6 meetrit. 16
salamõrvadeks. See on leitud keskaegse eeslinna territooriumilt. 16. sajandil kohtab mõningaid huvitavaid kivikeraamika esemeid, kuhu oli juba graveeritud inimeste portreesid. Siegburgist on leitud 16. sajandi keskpaigast pärit kivianum, kus üheltpoolt on näha kurat ning kui anum tagurpidi keerata, siis on tegemist paavstiga. Taolisi esemeid on mitmeid (kurat-paavst, kardinal-narr jne) Levinuim pistodatüüp keskaegsetes hansalinnades on nn neerupistodad (Nierendolch). Mõned saksa uurijad on väitnud, et tegemist on hansalinna kodanikule iseloomuliku pistodaga. Keskajal olid noad ääretult tähtsad, kunad sel ajal oli nuga peamine vahend, mida inimesed kasutasid ka söömisel. Neerupistodad jäävad noa ja pistoda vahepeale. Ka Tallinna keskaegsetes allikates on märgitud termin stekemesser, mis tõlgituna tähendab pistenuga, mis sarnanes neerupistodaga. Väga paljudel neerupistodadel on tera seljal nerinurksed läbivad augud. 16
annaabi.ee 
